Märt Raud (kirjanikupseudonüüm Tõnis Migagu; 6.
See artikkel räägib Eesti ajakirjanikust ja kirjanikust, põlevkivitöösturi ja inseneri kohta vaata artiklit Märt Raud (tööstur) |
november 1881 – 1. november 1980 Stockholm) oli eesti koolitegelane, kirjanik, ajakirjanik ja publitsist.
Märt Raud sündis Kavilda vallas Koiduarul. Tema isa oli pops Peeter Raud, ema Leenu Vares. Raud käis aastatel 1890–1893 Tarvoja külakoolis, 1893–1897 Puhja kihelkonnakoolis ja 1897–1901 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 1909–1910 õppis ta Tartus Rostovtsevi eraülikooli loodusteaduskonnas. Enne seda oli ta töötanud kooliõpetajana Vaivara kihelkonnakoolis, Ulvi Samma ministeeriumikoolis ja olnud 1903–1906 Haljala Kalevipoja-nimelise kooli juhataja. Seejärel alustas Raud tegevust ajakirjanduses, olles 1906–1907 ajalehe Sõna toimetaja ning 1906–1914 ja 1918 üks Postimehe toimetajatest.
Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti Raud Vene armeesse ja sõja kolm esimest aastat veetis ta Peterburis tagavarapolgus. Seejärel sai temast Eesti rahvusväeosade organiseerija, 1917–1918 oli ta Eesti Tagavara Jalaväepataljoni kortermeister.
1906–1918 kuulus Raud Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda (hiljem Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Rahvaerakond), kuid alates 1918. aastast kaldus ta toetama Konstantin Pätsi juhitud Maaliitu, olles selle väljaannete toimetuste liikmeks. Vabadussõja ajal tegutses ta sõjatsensorina, viibides ka Tartu rahu allakirjutamise juures.
Eesti Vabariigi ajal naasis Raud haridustegevuse juurde: 1920–1922 oli ta Pärnu Maavalitsuse haridusosakonna juht ning 1922–1934 Viljandimaal ja 1934–1936 Pärnumaal koolinõunik. 1936–1937 oli ta haridusministri haridusnõunik ja seejärel kuni 1940. aastani koolide peainspektor. Kuna Raud oli üllitanud religioosselt ja rahvuslikult meelestatud publitsistikat ning olnud Kaitseliidus tööl propagandaosakonnas, siis vallandati ta juba 1940. aasta juunis. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal teda siiski ei arreteeritud ning aastatel 1941–1942 oli ta koolinõunik Tartumaal ja 1942–1944 Läänemaal. Seejärel siirdus ta Saksamaale.
1948. aastal asus Raud Saksamaalt ümber Rootsi, kus oli kuni 1956. aastani Eesti Komitee arhiivi ametnik, jäädes seejärel pensionile. Rootsis olles avaldas ta nii oma mälestused (kolmes köites) kui ka Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi elulooraamatu "Kaks suurt". Samuti avaldas ta ilukirjandust pseudonüümi Tõnis Migagu all, mida ta kujul T. Migagu oli kasutanud juba 1930. aastatel. Lisaks sellele oli ta kasutanud veel vähemalt 15 pseudonüümi: Benedictus, Jaanus Vihava või Vihavu, Juuli Tumatre, Juuli Uibu, M. R.-d, Mari Mürak, Md., Meister, Mulgi Märt, Paap Mällo, Rein Kaasik, Taavi Võllingearu, V. R. Tarvoja, Virve Lemming ja Võlli Karu.
1911. aastal abiellus Märt Raud Anna Treumanniga. Nende lapsed olid agronoom Jaan Raud, Aina Kivi ning õpetaja ja kunstiajaloolane Mai Raud-Pähn.
Märt Raua teadustööd käsitlesid pedagoogikat, kooliajalugu, rahvuspoliitikat, rahvuskultuuri, peresuhteid ja rahvakombeid. Temalt ilmus ka ajaviiteromaane.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Märt Raud (publitsist), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.