Loomade Väärkohtlemine

Loomade väärkohtlemine on inimese selline tegevus või tegevusetus, mis ohustab või võib ohustada looma tervist või heaolu.

Eestis reguleerib seda loomakaitseseadus. Selle seaduse tähenduses on loom imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Eristatakse ka põllumajanduslooma, lemmiklooma ja katselooma.

Loomade Väärkohtlemine
Kanad kanafarmis

Põllumajandusloom loomakaitseseaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Põllumajandusloomade hulka arvestatakse ka hobused. Lemmikloom sama seaduse kohaselt on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom ning katseloom käesoleva seaduse tähenduses on lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbiviidavas loomkatses kasutatav, loomkatses kasutamiseks või kudede ja organite saamiseks kasvatatud selgroogne loom, iseseisvalt toituv vastsevorm, imetaja lootevorm alates selle normaalse arengu viimasest kolmandikust ning elus peajalgne.

Loomade väärkohtlemine on mitmeti mõistetav mõiste. Ühiselt mõistetav on, et lemmikloomi ei hukata, piinata ega lööda, kui nad midagi valesti teevad või aru ei saa. Põllumajandus- ja katseloomade puhul see alati ei kehti. Siin jagunevad arvamused kaheks. Loomade õiguste eest võitlejad arvavad, et loomade tapmine inimestele tarbimiseks (liha, riided) ei ole kooskõlas loomade heaoluga ning seda tuleks vältida. Teine pool jällegi arvab, et loomade kasvatamine ja tapmine inimese hüvanguks on igati normaalne, kuid seda tuleks teha inimlikkuse piirides ehk loomade heaoluga arvestades.

Loomade väärkohtlemine on eri riikides erinevalt seadustega piiritletud. Tihti mõjutab see kõige rohkem põllumajandus- ja katseloomi. Meedial ja tavainimesel ei ole farmidesse ega laboritesse juurdepääsu, nii saab seaduste puudumisel iga ettevõte toimetada, kuidas tahab. See võimaldab loomade heaolu pealt kokku hoida ning sellega kaasneb tihti ka väärkohtlemine, näiteks näljutamine või liikumisruumi puudumine. Samas tähendab see ka seda, et väärkohtlemisele on keeruline jälile saada sest seda, mis farmides ja laborites päriselt tehakse, ei tea keegi.

Selge on see, et inimene on loomast tugevam ja targem ning saab looma üle kergekäeliselt domineerida. Küsimus on ainult selles, kas inimene peaks domineerima.

Loomade väärkohtlemise vormid ja põhjused

Loomade väärkohtlemine jagatakse kaheks: passiivne ja aktiivne. Passiivne väärkohtlemise vorm on seotud pigem tegevusetusega kui mingi tegevusega. Passiivne väärkohtlemine tuleb tavaliselt teadmatusest ning võib olla soovimatu. Sel juhul üritatakse omanikku harida, hullematel juhtudel on loomal vaja ka veterinaari abi. Aktiivne väärkohtlemine on tavaliselt teadlik ning nendel juhtudel tuleb loom toimetada varjupaika või hoiukodusse.

Lemmikloomade väärkohtlemine

Loomade Väärkohtlemine 
Koer puuris

Kõige rohkem kajastatakse meedias lemmikloomade väärkohtlemist. Sellist väärkohtlemist on kergem märgata, sest kui inimene on oma lemmiklooma vastu vägivaldne, on ta seda tavaliselt ka inimeste vastu. Kuid see ei pruugi alati nii olla ja tihti jäävad kõige hullemad väärkohtlejad karistamata.

Peamised lemmikloomade väärkohtlemise vormid on:

  • Näljutamine
  • Löömine
  • Kinnises ruumis pidamine
  • Hülgamine
  • Hukkamine
  • Looma peale karjumine
  • Loomast mitte välja tegemine
  • Lühikese keti otsas hoidmine

Tööstuslik põllumajandusloomade kasvatus

Eesti loomakasvatus on tänu loomakaitseseadusele hästi piiritletud ning väärkohtlemist esineb harva. Mujal maailmas aga olukord nii hea ei ole. Sellistes farmides on sadu, kui mitte tuhendeid loomi ning igal ettevõttel ei ole raha, võimalust või soovi, et loomade heaolu eest hoolitseda. Selliste suurte tööstuste eesmärk on toota võimalikult palju ja odavalt ning tootlus on otseses seoses nõudlusega. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem ka toodetakse ning liha tarbimine maailmas järjest kasvab.

Broileriteks kasvatatavaid kanu hoitakse kitsastes puurides ning neile söödetakse steroide, et nad kasvaks kiiremini suureks. Tihti ei suuda kanade luud ja süda kiire kasvutempoga kaasas käia ning nad piinlevad kasvuvalude käes või surevad südame üles ütlemise tagajärjel.

Väärkohtlemine Inglismaa seafarmis

Ka sigu kasvatatakse väikestes “kastides”. See vähendab kulusid ja vähese liikumise tõttu on sigade lihased võimalikult väiksed, mille tulemuseks on heledam liha. Just sellist liha eelistavad tarbijad.

Põllumajandusloomade hulka kuuluvad ka karusloomad, keda samuti kasvatatakse suurtes karusloomafarmides. Minke, rebaseid, tšintšiljasid, naaritsaid ja muid karusloomi kasvatatakse pimedates ruumides ning väikestes ruumides üksteise otsas, nii levivad seal paljud haigused. Need loomad, kes sünnivad karusloomafarmis, veedavad terve elu puuris, kuni nad tapetakse kas mürgise gaasiga või murtakse nende kael. Tihti kasutatakse gaasi, sest see tapab ka karva sees olevad haigused. Puuris elamine ei võimalda loomadel teha liigiomaseid tegevusi ja see põhjustab neile suuri füüsilisi ja psühholoogilisi kannatusi. Õnneks on karusloomafarmide arv vähenemas, kuna nõudlus karusnaha järele ei ole enam nii suur. 2020. aasta alguses esitas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad riigikogule petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks Eestis. 2. juunil 2021 võeti Riigikogu poolt vastu seadus, mis keelustab loomade pidamise, aretamise ja paljundamise üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Põllumajandusloomade peamised väärkohtlemise viisid:

  • Liikumise piiramine
  • Liiga palju loomi, liiga väikse ala peal
  • Pärast sündi (vasika) eemaldamine
  • Eraldamine (tätoveerimine, kõrvasildid jm)
  • Hukkamine ebahumaansel viisil
  • Terve elu ühes puuris veetmine

Loomkatsed

Loomade Väärkohtlemine 
Katseloom (ahv) labori puuris

Kosmeetikatoodete, ravimite jm testimine loomade peal ehk loomkatsed on kestnud juba sajandeid. Selle alternatiiviks on välja töötatud mitmeid teisi viise, mis ei sisalda katseloomi. Kuid üle maailma toimuvad siiani endiselt loomkatsed. Laborites hoitakse loomi puurides ning neile süstitakse, manustatakse ja määritakse peale tooteid, mida parasjagu on vaja katsetada. Selle tagajärjel on nad kroonilistes valudes ning kannatavad pidevalt sügelemise, põletuste ja haavade käes ning vahel kaotavad ka nägemise või mõne jäseme. Selline teguviis ei ole eetiline ning tihti ei anna isegi nii häid tulemusi, kui mõni loomadeta katsetusviis.

Muud väärkohtlemise vormid

  • Härjavõitlus
  • Loomaaialoomade väärkohtlemine
  • Tsirkuseloomade väärkohtlemine
  • Mereelukate väärkohtlemine (salaküttimine, hoidmine väikeses akvaariumis jm)
  • Loomade võitluste korraldamine
  • Kasside ja koerte “tootmine” ja müümine
  • Turistide atraktsioonideks olevad loomad

Vaata ka

Viited

Tags:

Loomade Väärkohtlemine Loomade väärkohtlemise vormid ja põhjusedLoomade Väärkohtlemine Vaata kaLoomade Väärkohtlemine ViitedLoomade VäärkohtlemineImetajadKahepaiksedKaladLinnudLoomRoomajadSeadusSelgrootud

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Rapla maakondAafrikaValge-toonekurgEesti järvede loendRenessanssKommunitarismTiigerRahvaste ja hõimude loendŠveitsi linnade loendKäguRäpina valdA. H. TammsaareEsimene maailmasõdaMona LisaKvartal (ajavahemik)Catherine, Walesi printsessJüri Ratas1922NaftaVanem EddaTundraKaamelJupiterJuhan ViidingKriiva (pinnavorm)Hawaii saaredTihedusTaimede loendHülglasedOhmi seadusKalade loendAutomarkide loendTallinna TelevisioonKoomiksHeliloojate loendFranz Malmsten juuniorMuusikalÄrkamisaegKreekaTamme-pahkvaablaneOleg OssinovskiKuldnokkSoomaa rahvusparkAgatha Christie2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallisIliasIndiaBisfenool ABelgia linnade loendGröönimaaEesti tähestikEesti rahvakalenderMart Kallas1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatusedVasa (laev)RistisõjadKleopatra IContraKivisüsiSri LankaHaljala valdTšornobõli katastroofJossif StalinPõimlauseKalevipoegRein Raud🡆 More