Linnart Mäll: Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik

Linnart Mäll (7.

juuni 1938 Tallinnas – 14. veebruar 2010) oli Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik.

Linnart Mäll: Elulugu, Poliitiline tegevus, Tunnustus
Linnart Mäll 2001. aastal

Budismi ja budoloogia juurde juhatas Mälli 1960. aastate alguses teoloog ja filosoof Uku Masing. Hiljem õppis ta selliste budoloogide ja buda õpetlaste juures nagu Nikolai Konrad, Aleksander Pjatigorski, Oktjabrina Volkova, Juri Parfionovitš, Lev Menšikov ja Bidija Dandaron. Mällist sai omakorda Eesti noorema põlvkonna budoloogide ja orientalistide õpetaja, kelle käe all õppisid teiste seas Märt Läänemets, Maret Kark ja Teet Toome. 1990. aastatel sõlmis Mäll tihedad sidemed XIV dalai-laamaga.

Elulugu

Lapsepõlves Liivi koolis Läänemaal, kus töötas ema. Õppis Haapsalu keskkoolis, mängis puhkpilliorkestris. Mäll lõpetas 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Stažeeris seejärel aastatel 1964–1965 NSVL Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis Moskvas. Aastatel 1966–1969 oli Mäll TRÜ aspirant ning 1969–1973 TRÜ üldajaloo kateedri vanemõpetaja, kuid tagandati poliitilistel põhjustel õppejõu kohalt ja oli seejärel kümme aastat TRÜ orientalistikakabineti insener.

Nõukogude okupatsiooni ajal jälgis Mälli KGB, mille kohta on rääkinud ka Haljand Udam intervjuus Märt Läänemetsale:

„Tallinnas käis kuulujutt, et Mälli peale on kaevanud baptistid – miks krišnaiidid ja budistid võivad avaldada oma kirjavara, nemad enda oma aga mitte. Mulle soovitati tungivalt sõita kohe Tartusse Mälli elu ja tegevust uurima. Tartusse ma tookord ei sõitnud, kuid pidin koostama tema kohta iseloomustuse: Mäll on selle vastu, et Eesti asja aetakse kitsarinnaliselt ja ainult oma mätta otsast vaadates, ta ei kohanda oma vaateid käibeseisukohtadega ega karda neid vahel ka õige järsus vormis välja öelda. Teatrihuvilisena on tal ilmseid lavastajavõimeid ja ka kalduvust neid väljaspool teatrit rakendada... Paar nädalat hiljem tuli Eestisse Indira Gandhi. Arvatavasti kõlbasid Mälli seni "dissidentlikud" tõlked nüüd suureks märgiks India ja Nõukogude rahvaste sõprusest.“

Lõik Märt Läänemetsa intervjuust Haljand Udamiga

Mälli poliitilise tagakiusamise põhjuseks oli eelkõige tema seotus burjaadi õpetaja Bidja Dandaroniga, kes vangistati 1972. aastal süüdistatuna budismi propageerimises.

Mäll rehabiliteeriti 1983. aastal osaliselt, pärast seda töötas ta ajaloo ja semiootika laboratooriumi (1983–1991) ning orientalistika laboratooriumi (1991–1994) juhatajana. 1985. aastal lubati Mällil kaitsta varem seoses tagakiusamisega 1970. aastate algul kaitsmisele mittelubatud väitekiri teemal ""Astasāhasrikā Prajñāpāramitā" kui ajalooallikas" ja ta sai ajalookandidaadi kraadi.

Alates 1994 oli Mäll Tartu Ülikooli orientalistika keskuse juhataja ja vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest on Mäll tegelenud nn humanistlike baastekstide kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks pidas Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel olid tema arvates ühine struktuur ja sõnum. Mäll oli 1991.–1994. aastal tegutsenud Mahajaana Instituudi asutaja ja direktor, samuti hilisema Budismi Instituudi nõukogu esimees ja president.

Ta kuulus kirjandusrühmitusse Wellesto.

Linnart Mäll suri 14. veebruaril 2010. Tema ärasaatmine toimus Tartu Ülikooli aulas. Lahkunu tuhk puistati 2010. aastal traditsiooniliselt pühaks peetud Gangese jõkke Indias.

Poliitiline tegevus

Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991–1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee (mõlemad 1990–1992) ja Põhiseaduse Assamblee liige (1991–1992) ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994. Mäll oli ka Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutajaid ja president alates 1992. aastast. 1990. aastate alguses kutsus Mäll Eestisse dalai-laama (1991) ja Otto von Habsburgi, millele toonane välisminister Lennart Meri ei olevat eriti hästi vaadanud.[viide?] Mäll korraldas ka dalai-laama teise Eesti-visiidi 2001. aastal.

Tunnustus

Linnart Mälli kirjutatud või tõlgitud raamatuid

Teoseid

  • "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi" Koostaja Ivar Tröner. Tallinn: SE&JS, 2019 (postuumne kogumik suulistest sõnavõttudest, sh raadioesinemistest)
  • "Ida mõtteloo leksikon" (kaasautorid Märt Läänemets ja Teet ToomeTartu Ülikooli orientalistikakeskus, 2006)
  • "Nulli ja lõpmatuse kohal" (artiklikogumik sarjas "Eesti mõttelugu", nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003)
  • "Studies in the Aštasāhasikā Prajñāpāramitā and Other Essays" (Tartu: Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova, 1., 2003; kordustrükk Delhi: Motilal Banarsidass, 2005)
  • "TRÜ orientalistikakabineti tegevusest" Tartu, 197?

Tõlked

  • "Bhagavadgītā" (Loomingu Raamatukogu nr 40/41, 1980; Tartu, 2000)
  • "Dhammapada" (Loomingu Raamatukogu nr 29, 1977; "Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
  • "Kāmasūtra" (Sõnumitooja nr 1-39, 1989–1991)
  • Konfutsius, "Vesteid ja vestlusi" (Tallinn, 1988) ISBN: 5450003013 (peale «Vestete ja vestluste» sisaldab ka tekste «Keskmine tavaline» ja «Suur õpetus»)
  • "Kuddakapāthā" ("Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
  • Laozi, "Daodejing" (Loomingu Raamatukogu nr 27, 1979)
  • "Seadmuseratta käimapanemine" ("Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
  • "Südasuutra" (kogumikus "Ex oriente", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989; "Budismi pühad raamatud" 2., Tartu, 2005)
  • Šāntideva, "Bodhitšarjāvatāra" (Loomingu Raamatukogu nr 3/4, 1982; "Budismi pühad raamatud" 3., Tartu, 2008)
  • "Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu" (Loomingu Raamatukogu, nr 12/13, 1983) [1]
  • "Teemantsuutra" (raamatus J. Parnov, "Pronksnaeratus", Tallinn, 1975; "Budismi pühad raamatud" 2., Tartu, 2005)
  • Tsangjang Gjatso, VI dalai-laama, "Nukrad armastuslaulud" (Tartu, 2006)
  • "Vetāla kakskümmend viis juttu" (koos Uku Masinguga, Tallinn, 1969)

Artikleid, intervjuusid ja esinemisi

Loengud Budismi Instituudis

Viited

Kirjandus

  • Märt Läänemets, "Linnart Mäll ja Tartu orientalistika" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 736–745
  • Märt Läänemets, "Paradoksaalne Linnart Mäll." Järelsõna raamatule "Nulli ja lõpmatuse kohal", lk. 363–367 (Eesti Mõttelugu, nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003)
  • Haljand Udam, "Linnart Mäll, tõlkija ja kommenteerija" – Looming 1998, nr 6, lk 949–954
  • Türgi Kultuuri Kongressi aastaraamat 2009 Hagani Gayibli artikkel "Turkoloogia Eestis" (Türgi/Fethiye 3–5.detsember 2009)

Välislingid

Tags:

Linnart Mäll EluluguLinnart Mäll Poliitiline tegevusLinnart Mäll TunnustusLinnart Mäll i kirjutatud või tõlgitud raamatuidLinnart Mäll Artikleid, intervjuusid ja esinemisiLinnart Mäll ViitedLinnart Mäll KirjandusLinnart Mäll VälislingidLinnart Mäll14. veebruar193820107. juuniEestiOrientalistTallinn

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Pulma-aastapäevTamme-pahkvaablaneSiim AviÜlestõusmispühadEduard WiiraltKreekaOskar Lutsu teoste loendMu isamaa, mu õnn ja rõõmMargus TsahknaEesti Vabariigi aastapäevIsikukoodPrantsusmaaLuksemburgSoome linnade loendUsbekistanRumeeniaBarbi PilvreTallinna raekodaTundraTadžikistanJüripäevVõimsusPostimeesInglismaaJaan TätteKuldnokkEno RaudJaapanIda-Viru maakondEmajõgiHarilik ebatsuugaOravElmo NüganenNärvikudeKeeleoskustaseEesti riigipühadEdgar SavisaarLääne-Viru maakondKarin LippusVähilaadsedPolümeeridEduard VildeŠveitsMetsamaterjalTartu maakondMärt AvandiKahepaiksedIru soojuselektrijaamPolüpropeenLepatriinulasedSaaremaaEvelyn SeppSiilKamperriisikasMetssigaAntsla valdMait MalmstenKasahstanIn memoriam 2024Suessi kanalPeeter LeppHiiumaaKarupoeg PuhhKatri TellerBerliini müürKalade loendJuudid🡆 More