Linda Sõber

aprill 1911 Rannu vald, Tartumaa – 4. aprill 2004 Sanremo, Itaalia) oli eesti skulptor.

Talurentniku perekonnast pärit Linda Sõber lõpetas 1930. aastal Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi ning astus 1931. aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis skulptuuri peamiselt Anton Starkopfi skulptuuriklassis. Ta lõpetas Pallase 1938 ning töötas aastail 1938–1944 Tartus vabakunstnikuna, kuuludes koos Amanda Jasmiini, Lydia Laasi, Salme Riigi ja Leontine Lind-Karuga Pallases kunstihariduse omandanud esimesse eesti naisskulptorite põlvkonda.

Põgenes kolmanda Nõukogude okupatsiooni eest Suure põgenemise lainel 1944. aastal Saksamaale ja siirdus sealt 1950. aastal koos pojaga Itaaliasse Sanremosse.

Linda Sõber esines kunstinäitustel juba õpinguaastail, olles üks 1930. aastate II poole tunnustatumaid ja lootustandvamaid noori skulptoreid. Vabaloomingu aastaist Tartus on säilinud aktifiguure ja büste peamiselt kipsis, vähemal määral pronksi valatuna.1940.aastal pälvis ta auhinna Stalini büsti eest, mille koopiatega kaeti Eestis kogu avalik ruum. 1943. aastal pälvis ta auhinna Lydia Koidula ausamba projekti eest. Tema tegevusest paguluses on väga vähe andmeid. Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis asuvad tema teosed "Tantsijatar Helle Viidase portree" (1938), "Istuv tüdruk" (1938), "Naise büst" 1930. aastaist jt.

• Ulrika Jõemägi, Juta Kivimäe. "Kadunud eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)". Eesti Kunstimuuseum, 2018

Oli abielus skulptor Endel Kübarsepaga.

• Linda Sõbra teosed eesti muuseumide kogudes