Leningradi Oblast

Leningradi oblast
vene Ленинградская область (Leningradskaja oblast)
Leningradi oblasti lipp Leningradi oblasti vapp
Pindala: 83 908 km²
Elanikke: 1 892 711 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 22,6 in/km²
Keskus: Gattšina

Leningradi oblast on moodustatud 1927. aastal. Selle halduskeskus Peterburi linn ei kuulu oblasti koosseisu. 2017. aastal võeti vastu otsus viia oblasti administratiivkeskus üle Gattšinasse. Üleviimine jõudis lõpule 2022. aastal ning alates 2023. aasta kevadest on Gattšina ametlikult Leningradi oblasti keskus.

Oblast on "surutud" kolme suure veeala vahele: see piirneb Soome lahe, Laadoga järve ja Äänisjärvega. Piirneb kahe välisriigi – Soome ja Eestiga. Leningradi oblasti naabrid on Karjala Vabariik, Vologda oblast, Novgorodi oblast ja Pihkva oblast. Kuulub Loode föderaalringkonda.

Oblast on jaotatud 20 oblastilise alluvusega linnaks ja 17 rajooniks.

Rajoonid

• Boksitogorski rajoon (Бокситогорский район)
• Gattšina rajoon (Гатчинский район)
• Kingissepa rajoon (Кингисеппский район)
• Kiriši rajoon (Киришский район)
• Kirovski rajoon (Кировский район)
• Lodeinoje Pole rajoon (Лодейнопольский район)
• Lomonossovi rajoon (Ломоносовский район)
• Luga rajoon (Лужский район)
• Podporožje rajoon (Подпорожский район)
• Priozerski rajoon (Приозерский район)
• Slantsõ rajoon (Сланцевский район)
• Tihvini rajoon (Тихвинский район)
• Tosno rajoon (Тосненский район)
• Viiburi rajoon (Выборгский район)
• Volhovi rajoon (Волховский район)
• Volossovo rajoon (Волосовский район)
• Vsevoložski rajoon (Всеволожский район)

Geoloogiliselt jaguneb Leningradi oblast kaheks: Neeva jõest põhjas asub kerkiv Balti kilbi ala ja jõest lõunas laskuv Ida-Euroopa platvorm. Seetõttu esineb nõrku maavärinaid.

Maavaradest-loodusvaradest leidub turvast, sapropeeli, ravimuda, mineraalvett, fosforiiti, boksiiti, kvartsi, kvartsiiti, savi. Perspektiivsete maavaradena nimetatakse magnetiidimaaki, tina-hõbedat ja uraani. Arvatakse leiduvat naftat ja maagaasi.

Metsad katavad 57,3% territooriumit.

2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 631 900, 2016. aastal elas oblastis 1 778 857 inimest.

Asulad

Oblasti alale jääb 32 linna, 32 alevit ja ligikaudu 3200 maa-asulat. Suuremad linnad on Gattšina, Viiburi, Kudrovo, Sosnovõi Bor, Tihvin, Kiriši ja Kingissepp.

1927. aastal moodustati Leningradi oblast Leningradi kubermangust, Murmanski kubermangust, Novgorodi kubermangust, Pihkva kubermangust ja Tšerepovetsi kubermangust.

Leningradi oblasti juhid

Leningradi oblasti Nõukogu Täitevkomitee esimehed:

• 11.1927 – 10.1.1930, Nikolai Komarov (1886–1937)
• 10.1.1930 – 14.12.1931, Ivan Kodatski (1893–1937)
• 14.12.1931 – 5.1932, Ivan Tsarkov (1888–1938)
• 5.1932 – 17.2.1936, Pjotr Struppe (1889–1937)
• 17.2.1936 – 2.9.1937, Aleksei Gritšmanov (1896–1939)
• 2.9 – 26.10.1937, Pjotr Tjurkin (1897–1950)
• 26.10.1937 – 14.10.1938, Anton Nikitin
• 14.10.1938 – 23.7.1946, Nikolai Solovjov (Соловьёв Николай Васильевич) (1903–1950)
• 23.7.1946 – 12.1948, Ilja Haritonov (1903–1950)
• 12.1948 – 3.6.1950, Ivan Dmitrijev (Дмитриев Иван Дмитриевич) (1908–1968)
• 3.6.1950 – 9.1952, Ivan Petrov (Петров Иван Петрович)
• 9.1952 – 1954, Vladimir Ponomarjov (Пономарёв Владимир Николаевич)
• 1954 – 2.1957, Georgi Vorobjov (1914–2002)
• 2.1957 – 10.1961, Nikolai Smirnov (Смирнов Николай Иванович) (1904–1974)
• 10.1961 – 1.1963, Grigori Kozlov (Козлов Григорий Иванович) (1912–1968)
• 12.1964 – 7.4.1968, Grigori Kozlov
• 7.4 – .5.1968
• 5.1968 – 11.1980, Aleksandr Šibalov (1913)
• 11.1980 – 12.1983, Ratimir Bobovikov (1927–2002)
• 12.1983 – 5.8.1989, Nikolai Popov (1936)
• 5.8.1989 – 4.1990, Juri Jarov (1942–)
• 4.1990 – 9.1991, Lev Koikolainen (Койколайнен Лев Алексеевич)

Kommunistliku partei oblastikomitee juhid

ÜK(b)P Petrogradi, Leningradi (1924) linna- ja oblastikomitee ning NLKP (1952) Leningradi oblastikomitee I sekretärid

• Gleb Ivanovitš Boki, 21. aprill 1917 – märts 1918, ÜK(b)P Petrogradi linnakomitee
• Pjotr Samuilovitš Zaslavski, märts 1918 – aprill 1919;
• Moissei Markovitš Haritonov, aprill 1919 – 02.1920;
• Sergei Sergejevitš Zorkin, veebruar 1920 – veebruar 1921;
• Nikolai Aleksandrovitš Uglanov, 21. veebruar – 14. detsember 1921;
• Ivan Nikititš Smirnov, 15. detsember 1921 – märts 1922;
• Pjotr Antonovitš Zalutski, märts 1922 – detsember 1925;
• Grigori Jeremejevitš Jevdokimov, detsember 1925 – 7. jaanuar 1926;
• Sergei Mironovitš Kirov, 7. jaanuar 1926 – 1. detsember 1934;
• Andrei Andrejevitš Ždanov, 15. detsember 1934 – 28. detsember 1944;
• Aleksei Aleksandrovitš Kuznetsov, 5. jaanuar 1945 – 8. märts 1946;
• Pjotr Sergejevitš Popov (1903–1950), 9. märts 1946 – 15. veebruar 1949;
• Vassili Mihhailovitš Andrianov (1902–1978), 21. veebruar 1949 – 6. märts 1953;

13. oktoobril 1952 nimetati ÜKP Leningradi oblastikomitee ümber NLKP Leningradi oblastikomiteeks (Ленинградский областной комитет КПСС)

• Nikolai Grigorjevitš Ignatov, 6. märts – 25. juuni 1953;
• Frol Romanovitš Kozlov (1908–1965), 25. juuni 1953 – 26. detsember 1957;
• Ivan Vassiljevitš Spiridonov (1905–1991), 30. detsember 1957 – 23. aprill 1962;
• Vassili Sergejevitš Tolstikov (1917–2003), 26. aprill 1962 – 12. oktoober 1970;
• Grigori Vassiljevitš Romanov (1923–2008), 12. oktoober 1970 – 26. aprill 1983;
• Lev Nikolajevitš Zaikov (1923–2002), 26. aprill 1983 – 6. juuli 1985;
• Juri Filippovitš Solovjov (1925–), 6. juuli 1985 – 12.07.1989;
• Boriss Veniaminovitš Gidaspov (1933–2007), 12. juuli 1989 – 24. august 1991.

24. augustil 1991 linnakomitee likvideeriti.

• Ingerimaa
• Vadjamaa