Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Lauka põhjas on turbamuda. Laukad on iseloomulikud rabadele. Laugaste kogumit nimetatakse laugastikuks.
Tavaliselt on lauka servad toitaineterikkamad kui keskkoht. Seda põhjustab lainetuse ja tuule pikaajalisel mõjul toimunud mineraliseerumine.
Toitainete kogunemine võib viia õõtsiku kujunemiseni laukale.
Laukavesi on tavaliselt pruunikas, toitainetevaene, huumusaineterikas ja düstroofne.
Eesti rabades on loendatud umbes 20 000 rabalaugast. Eesti suurimaks laukaks võib pidada Väikest Loosalu järve Raplamaal (3,4 hektarit).
Tsitaadid Vikitsitaatides: Laugas |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Laugas, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.