Līgatne

Asub Koiva vasakul kaldal Gauja rahvuspargi alal, merepinnast 88 meetri kõrgusel.

Līgatne
läti Līgatne
Līgatne kultuurikeskus ja raamatukogu
Līgatne vapp
Pindala	7,1 km² (2023)
Elanikke	1018 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 2′ E

Nõukogude perioodil kandis sama nime ka Augšlīgatne küla.

Līgatnes asub 1815 asutatud paberivabriku hoonetekompleks. Üle Koiva jõe viib parv. Säilinud on arvukalt 19. sajandil ehitatud tööliselamuid. Vabriku direktori külalismaja (on tänapäeval kasutusel lasteaiana) on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis. Linnast idas asub nõukogude ajal rajatud varjendite kompleks, läänes aga Līgatne maastikupark.

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all veel paberivabriku töölisküla ajalooline keskus, keskkalmistu kabeli interjöör, Zanderi muinaskalmed ja Līgatne linnamägi. Regionaalse kaitse all on kultuurimaja interjöör (kolm lage).

Līgatne asub mitmeid looduskaitsealuseid paljandeid. Linna keskel asub Lustūzis – ligi 50 meetrit kõrge ja 250 meetrit pikk paljand, mis on märkimisväärne arvukate liivakivisse uuristatud koobaste – vabrikutööliste keldrite poolest. Esimesed koopad rajati sinna juba aastal 1770. Selle vastas asub 17 meetri kõrgune Anfabrikas klintis. Ka sellesse on alates aastast 1815 rajatud keldreid.

Looduskaitse all on ka osaliselt linna territooriumil asuv Spriņģi pank. Linn asub Gauja rahvuspargis.

Līgatnet on esimest korda mainitud 17. sajandi esimesel poolel. Toona kandsid seda nime mõned Sigulda mõisale kuuluvad majad ja Cēsise ning Riia vahelise tee ääres olev kõrts.

Tänapäevane asula sai alguse aastal 1815, mil Riia kaupmehed Kārlis Kibers ja Conrad Justus Storch hakkasid Paltmale mõisalt rentima selle vesiveskit ja veski ümbruse maid, rajades sinna paberivabriku. Veski juurde asusid elama meister ja viisteist töölist; samal aastal toodis vabrik esimesed 1050 puuda paberit. Aastaks 1827 elas vabriku juures 33 mõisale kuuluvat talupoega, 18 vaba lätlasest vabrikutöölist ja 11 vene töölist, lisaks paar sakslasest meistrit.

Aastal 1830 valmis suurem vabrikuhoone ja aastal 1849 hakkas tegutsema esimene paberimasin. Aastal 1856 ostis vabriku ära Kārlis Grothus, kes käivitas seal teise paberimasina ja muutis vabriku aktsiaseltsiks. Sellest perioodist pärineb ka enamik asula maju – nii tööliste kui ka administratsiooni elamud, haigla, klubi, koolimaja ja apteek. Vabrik tegi oma töölistele suuri soodustusi – nii said need tasuta elamispinna (abielus töölised korteri, vallalised koha ühiselamus), tasuta olid ka elekter, küte, vesi, lasteaiakohad ja hooldus vanade eest.

Esimese maailmasõja ajal evakueeriti osa tootmisest aastal 1915, lõplikult viidi seadmed minema aastal 1917. Tehas avati taas aastal 1921. Aastal 1935 liideti asulaga Spriņģukalnsi küla.

Teise maailmasõja ajal tegutses tehas aastani 1944, mil taganevad Saksa väed tehase purustasid. Tootmist alustati taas aastal 1945. Sõjas hävis ka üle Gauja jõe viiv sild, mille asemel hakkas üle jõe käima parv.

Aastal 1961 sai Līgatnest alev. Nõukogude ajal rajati asula lähistele maa-alune varjend, kus tuumasõja puhul liiduvabariigi juhtkond pidi varju leidma. Linnaõigused aastast 1993. 2009. aastani kuulus Cēsise rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Līgatne piirkonna keskus. Aastal 2014 sattus vabrik makseraskustesse, järgmisel aastal tootmine peatati.

•  
  Ānfabrikas klintis
•  
  Tiik linna keskuses
•  
  Paberivabriku värav