Kumari Laid

Laid on kolmnurkse kujuga, rannajoone pikkus on 3,8 kilomeetrit.

Kumari
Vaade laiule idast
Ümbritseb	Väinameri
Koordinaadid	, 23° 20′ 36″ E
Pindala	17 ha
Rannajoone pikkus	3,8 km
Kõrgeim koht	6.8 m üle merepinna

Laiust edelasse jääb madal ja piklik Sipelgarahu ning põhja poole kormoranide koloonia poolest tuntud Tondirahu. Sellest omakorda veidi põhja pool asub Valgerahu. Lähim punkt mandril, milleks on Puise nina, asub 5,5 kilomeetrit idas; Muhu saar jääb 11 kilomeetrit edelasse ja lähim Hiiumaa laid, Kõverlaid, 9 kilomeetrit läände.

Laiust läänes asub Kumari madal, lõunas Kumari lee.

Laiust mandri pool asub Kumari kanal, mida tänapäeval ei kasutata; laevatee kulgeb laiust läänes.

 

 

Kumari laiule on iseloomulik tihe kadastik, samuti leidub seal ranna- ja aruniite.

Laiul pesitseb ja peatub rohkesti linde.

Laiul on juttselg-kärnkonnade ehk kõrede populatsioon. Saarele on toodud lambaid, kellest osa on metsistunud ja elab saarel aastaringselt.

Talviti kuhjuvad randa rüsijäävallid.

Kumari laiul asusid kõrts ja muud hooned, mida tänapäevaks säilinud ei ole.

Kumari laiul ning selle ümber 500 meetri laiusel veealal on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks ning järelevalve- ja päästetöödeks.

Suviti käivad looduskaitsetöötajad ja vabatahtlikud laiul heina niitmas ja kadakaid raiumas.

Saare põhjaosas asub Kumari päevamärk, mille Veeteede Ameti 2009. aastal kasutusest kõrvaldas.

Laiu järgi muutis 1938 oma nime ornitoloog Eerik Sits (Eerik Kumari). Kumari nime kandis laevakompaniile G. Sergo & Ko kuulunud aurulaev, mis sõitis suvel 1937 liinil Narva-Jõesuu – Kotka.