Kremli Nekropol

aastast memoriaalkalmistu Moskvas Punasel väljakul. See hõlmab Lenini mausoleumi, selle taha jäävat 12 Nõukogude partei- ja riigitegelase hauda, Kremli müüri ääres 16 vennashauda ning kolumbaariumi Kremli müüris.

Kremli nekropolis on maetud kokku üle 400 inimese, sealhulgas 50 välismaalast.

12 Nõukogude partei- ja riigitegelast, kes on maetud mausoleumi taha:

• Jakov Sverdlov (maetud 1919)
• Mihhail Frunze (maetud 1925)
• Feliks Dzeržinski (maetud 1926)
• Mihhail Kalinin (maetud 1946)
• Andrei Ždanov (maetud 1948)
• Jossif Stalin (ümber maetud 1961, oli 1953–1961 mausoleumis)
• Kliment Vorošilov (maetud 1969)
• Semjon Budjonnõi (maetud 1973)
• Mihhail Suslov (maetud 1982)
• Leonid Brežnev (maetud 1982)
• Juri Andropov (maetud 1984)
• Konstantin Tšernenko (maetud 1985)

 

Esimene, kelle urn põrmuga müüriti Kremli ringmüüri, oli novembris 1926 Londonis surnud ja kremeeritud Nõukogude diplomaat Leonid Krassin. Pärast Moskvas esimese krematooriumi avamist 1927. aastal toimus enamik matmisi Kremli müüri juures kremeeritult. Sõltumata matmisviisist kasutati ajakirjanduses ja televisioonis kindlat sõnastust: "maetud Punasele väljakule Kremli müüri ääres". Kokku on Kremli müüri sisse müüritud urnid 115 teeneka ajaloolise tegelase põrmuga.

  Pikemalt artiklis Lenini mausoleum

Lenini mausoleum on Punasel väljakul asuv mausoleum, kus hoitakse Nõukogude Venemaa esimese valitsusjuhi Vladimir Lenini palsameeritud surnukeha. Aastatel 1953–1961 paiknes Lenini mausoleumis ka Jossif Stalini surnukeha.

•   Kremli nekropol – pildid, videod ja helifailid Wiki Commonsis