Krüüsel

Krüüsel on levinud Vaikse ja Atlandi ookeani ning Põhja-Jäämere mandri ja saarte randadel. Eestis pesitseb ta vähe. Ta asustab kaljuseid rannikuid, kus võib pesitseda kolooniatena või paariti. Areaali lõunaosas on ta paigalind, põhjaosas hulgulind. Ta peab saama vaba vett ning selleks kõlbavad isegi lahvandused ja jääpraod.

Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja ning talvituja.

Eestis hinnatakse krüüsli pesitsusaegset arvukust 20–40 paarile, talvist arvukust 1000–3000 isendile. Krüüsel saabub Eestisse mai alguses ja lahkub septembris. Krüüsel on Eestis II kaitsekategooria liik.

Krüüsli pikkus on 32–38 cm ja tiibade siruulatus 49–58 cm, kaal 340–500 g. Vanalind hundsulestikus on must, suure valge tiivalaiguga, seljapoolel roheka helgiga, alapoolel pruun, punaste jalgade ja tumeda nokaga. Talvel on ülapruun mustjaspruun valgete tähnidega, alapool valge. Puhkesulestik on ülapool helehall, kirjatud tumeda mustriga. Krüüsli noorlind erineb puhkesulestikus vanalinnust tumedama lauba ja tumedavöödiliste tiivalaikude poolest. Teise eluaasta suvel omandab ta vanalinnuga sarnase sulestiku, ent küünra-kattesulgede tumeda mustri tõttu võib ta näida üleni mustana. Krüüsel lendab sirgjooneliselt ja kiirete tiivalöökidega. Häälitsused on vilistavad.

Krüüsel pesitseb Holarktika kaljustel randadel, kaljudel ja saartel Atlandi ookeani põhjaosa ja Põhja-Ameerika idaosa rannikul.

Pesapaigale saabub krüüsel hilja: juunis, areaali põhjaosas isegi juulis. See tuleb asjaolust, et krüüsel armastab pesitseda kaljulõhedes, aga need võivad olla talvel kõvasti lund täis tuisanud ja sulavad lahti aeglaselt.

Kurnas on kaks, harva üks muna. Muna suurus on 57–65 × 38–44 mm. Vanemad hauvad mune 27–38 päeva. Pojad kooruvad juuli alguses ja keskel. Koorunud pojad on kaetud tiheda pehme süsimusta udusulestikuga. Udusuled on keha alapoolel veidi tihedamad. Nähtavasti kaitseb see poegi alajahtumise eest, sest pesa põhi on niiske ja vahel isegi märg.

• Krüüsel andmebaasis eElurikkus