Korallimeri

Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Guineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus-Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidži mere ja lõunas Tasmani merega.

Kogu Korallimeri on jagatud riikide mõjusfäärideks. Need riigid on Austraalia, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Vanuatu ja Prantsusmaa, mille protektoraat on Uus-Kaledoonia. Täielikult jäävad Korallimerre Austraalia Korallimere saarte ala, Vanuatu Sanma provints ja Uus-Kaledoonia Põhjaprovints.

Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit .

Merele on nime andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu, korallrahusid on mujalgi.

Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Seal leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid.

Põhjas piirneb Korallimeri Saalomoni merega. Piir kulgeb Uus-Guinea kagutipust Saalomoni Saartele kuuluva Rennelli saare edelatippu, nii et Lousiade saarestik koos juurdekuuluvate riffidega jääb Saalomoni merre, sealt Nupani saarteni ja edasi Duffi saarteni.

Idas piirneb Korallimeri Vaikse ookeani alaga, mida eraldi mereks ei arvata. Piir kulgeb Duffi saartelt sirgjoones Mr Lava raarele, mis kuulub Vanuatule, ning sealt paljusid Vanuatu saari mööda Anatomi saareni, nii et kõik Vanuatu saared ja nendevahelised väinad (peale Futuna saare) kuuluvad Korallimerre.

Kagut piirneb Korallimeri Fidži merega. Piir kulgeb Anatomilt Uus-Kaledooniast kagus olevale Pinsi saarele.

Lõunas piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir.