Kilg-Merikotkas

Kilg-merikotkas (Haliaeetus vocifer) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv linnuliik.

Kilg-merikotkas
Kilg-Merikotkas
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pistrikulised Falconiformes
Sugukond Haugaslased Accipitridae
Perekond Merikotkas Circaetus
Liik Kilg-merikotkas
Binaarne nimetus
Haliaeetus vocifer
(Daudin, 1800)
Kilg-Merikotkas
Toonikuvahhellia oksal istuv kilg-merikotkas Malawis
Kilg-Merikotkas
Kolmeaastane noorlind Tansaanias
Kilg-Merikotkas

Kilg-merikotkas on suurekasvuline silmapaistva välimuse ja valjult häälitsev kotkas. Ta meenutab välimuselt veidi Põhja-Ameerikas elavat valgepea-merikotkast.

Kilg-merikotkas on Sambia, Zimbabwe ja Lõuna-Sudaani rahvuslind.

Kilg-merikotka lähimaks sugulaseks peetakse kriitilises seisundis liikide hulka kuuluvat madagaskari merikotkast (Haliaeetus vociferoides). Koos moodustavad nad ülemliigi, milles ühel paarilisel (kilg-merikotkal) on valge peaosa, teisel (madagaskari merikotkal) aga tume peaosa.

Kilg-merikotkad elavad looduses 16–24-aastaseks, kuid vangistuses on nad elanud ka üle 40 aasta. Populatsiooni suurus on hinnanguliselt 300 000. Tema seisundit loetakse stabiilseks.

Levila ja elupaigad

Kilg-merikotkas on levinud kõikjal Musta Aafrika suurte veekogude ümbruses, kus leidub rikkalikult toitu. Lind on suhteliselt vähenõudlik. Ta on tavaline või rohkearvuline peaaegu kõikjal põhjalaiuse 17° ja lõunalaiuse 35° vahel, välja arvatud kuivades piirkondades, kus puuduvad veekogud. Eriti arvukalt leidub kilg-merikotkast Ida-Aafrika riftivööndi järvede ääres.

Kilg-merikotkast on kohatud Angolas, Beninis, Botswanas, Burkina Fasos, Burundis, Ekvatoriaal-Guineas, Elevandiluurannikul, Eritreas, Etioopias, Gabonis, Gambias, Ghanas, Guineas, Guinea-Bissaus, Keenias, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lesothos, Libeerias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis, Malawis, Malis, Mauritaanias, Mosambiigis, Namiibias, Nigeris, Nigeerias, Rwandas, Senegalis, Sierra Leones, Somaalias, Sambias, Sudaanis, Svaasimaal, Tansaanias, Togos, Tšaadis, Ugandas, Zimbabwes ja eksikülalisena ka Egiptuses.

Linnu elupaikade kõrgus ulatub merepinnast kuni 4000 meetrini, enamasti küll jääb kuni 1500 meetri kõrgusele. Eelistatud elupaigad on soode, järvede, jõgede, laguunide, lammide ja estuaaride ümbruses. Kilg-merikotkaid on kohatud ka soolajärvede ääres. Pesast lahkunud noorlinnud võivad ületada laiu kuivi alasid ning toituda tee peal korjustest.

Välimus

Kilg-Merikotkas 
Pea lähivaade. Noka ja silmade vahelisel alal on nahk kollane ja suled puuduvad
Kilg-Merikotkas 

Kilg-merikotka pea, kael, rind, eesselg ja saba on valged; kõhualune kastanpruun ja tiivad valdavalt mustad. Nokk on must. Noka ja silmade vaheline ala on kollane ja sulgedeta. Silmad on tumepruunid, noorlinnul heledamad. Noorlinnul on tähniline rind ning tema tumedates toonides must ja pruun nii selgelt ei eristu. Küünised on tugevad ja teravad.

Linnu üldpikkus on 63–77 cm, keskmine üldpikkus on 70 cm. Mass on 2,1–3,6 kg, keskmine mass 2,85 kg. Tiibade siruulatus on 1,75–2,1 meetrit, keskmine 1,93 meetrit. Linnu suuruses ilmneb selge sooline dimorfism. Emaslinnud on tavaliselt 10–15 protsenti isastest suuremad. Isaslinnud kaaluvad tavaliselt kuni 2,5 kg. Aafrika lõunaosas elavad linnud on enamasti veidi suuremad kui nende põhjapoolsemad liigikaaslased.

Eluviis

Lind on tavaliselt paikne, kuid võib põua, üleujutuse või toidupuuduse sunnil ka rännata. Registreeritud on rändeid sünnikohast kuni 200 km kaugusele.

Kilg-merikotkad liiguvad tihti paarikaupa, kuid suurte järvede ümber on tavaliselt koos palju linde.

Toitumine

Kilg-merikotkas toitub peamiselt kalast. Kui tavapärane toit pole kättesaadav, võib ta süüa ka teisi loomi, samuti korjuseid. Noorlinnud võivad kõrvuti raisakotkaste ja savannikotkastega suurte imetajate korjuseid nokkida.

Tema tavalisemad saakloomad on tilaapiad (Oreochromis esculentus), mitmesugused sägalised, suur ürguim, tiigerkalad (Hydrocynus) ja kefaallased. Ta võib süüa ka mitmesuguseid merelinde, sealhulgas kormorane, pütlasi ja aafrika madukaelu ning vastkoorunud haigruid. Soolajärvede ääres, kus toitu napib, võib ta süüa väikeflamingo poegi. Väga harva satub tema saagiks ka noori ahve, tamaane, kooruvaid krokodille, konni ja putukaid. Mõnikord satub linnule ette surnud kala, kuid tavaliselt sööb ta korjuseid ainult äärmise toidupuuduse korral.

Toitu otsib ta tavaliselt päeval. Ta varitseb veekogu ääres kõrge puu oksal ja kui saaki märkab, sööstab veepinna kohale, sirutab kiire liigutusega mõlemad jalad ettepoole ja haarab kala oma teravate ja tugevate küüniste vahele. Väiksema kalaga lendab ta puu otsa tagasi ja asub seal teda sööma. Ta jaksab lennata tavaliselt kuni kahekilose kalaga. Suurema saagi lohistab lind aga vett mööda kaldale. Kuigi edukaks osutub ehk ainult iga seitsmes-kaheksas katse, ei pea kilg-merikotkas toiduhankimisele enamasti päevas rohkem aega kulutama kui kümmekond minutit. Kilg-merikotkas sööb tavaliselt paarsada grammi kala päevas.

Kilg-merikotkas varastab tihti toitu teistelt röövlindudelt, sealhulgas vasarpeadelt, safiirlindudelt, pelikanidelt, haigrutelt ja kalakotkastelt.

Pesitsemine

Kilg-Merikotkas 
Kilg-merikotka muna

Kilg-merikotkad on monogaamsed ja püsivad tavaliselt sama paarilisega koos kogu elu. Nii pesa ehitamise, haudumise kui ka poegade eest hoolitsemisega tegelevad emas- ja isaslind üheskoos. Valdavalt haub siiski emaslind ning isaslind käib talle toitu toomas.

Pulmamängu juurde kuuluvad hõiked ja duetid ning uhked lennusööstud. Tihti põimivad isas- ja emaslind õhus oma küünised ühte.

Kilg-merikotkas ehitab pesa vee lähedale kõrgete akaatsiate või teiste sobivate puude otsa, mõnikord ka kõrgemale kaljunukile. Pesa läbimõõt on enamasti kuni 1,5 meetrit ja sügavus 30–60 cm, kuid on leitud ka kahemeetrise läbimõõduga ja 1,5 meetri sügavusi pesi. Pesa ehitatakse peentest okstest ja papüürusest ning vooderdatakse heinte, lehtede, pehmete pähikute ja mõnikord kangurlindude pesadega. Sama pesa kasutatakse aastaid; vajaduse korral ehitatakse see suuremaks.

Emaslind muneb tavaliselt üks kuni neli muna. Enamasti on mune kaks. Kui mune on rohkem kui üks, muneb emaslind need tavaliselt paaripäevase vahega. Enamasti jääb poegadevahelise rivaliteedi tõttu ellu vaid üks poeg. Linnud hauvad mune keskmiselt 44 päeva. Pojad sulistuvad 65–75-päevaselt. Pojad iseseisvuvad tavaliselt 6–8 nädalat pärast sulistumist. Arvatakse, et ainult umbes viis protsenti linnupoegadest jõuab täiskasvanuikka.

Kilg-merikotkad pesitsevad ühe korra aastas. Ekvaatori lähedal võivad linnud pesitseda mis tahes ajal, Aafrika lõunaosas on pesitsusaeg aprillist oktoobrini, idaosas juunist detsembrini ja lääneosas oktoobrist aprillini.

Häälitsused

Kilg-Merikotkas 

Kilg-merikotkas on valjuhäälne ja suhtleb häälekalt nii liigikaaslaste kui ka teiste lindudega. Hõigete abil määratakse kindlaks igaühe territoorium. Lind häälitseb nii oksal istudes kui ka lennu ajal. Isaslinnul on kõrgem hääl kui emasel.

Pulmamängu ajal laulavad emas- ja isaslind sageli duetti. Duett on levinum paaritushooaja alguses ja selle abil luuakse tugev side partneriga.

Hädaohu korral lasevad kilg-merikotkad kuuldavale hääleka hädakisa.

Ohustajad

Kuigi suured linnuparved võistlevad inimesega kalavarude pärast, pole teada, et inimesed märkimisväärselt kilg-merikotkast hävitaksid. Lindu ei ohusta eriti ka elupaikade hävimine. Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Zimbabwes on täheldatud pestitsiidina kasutatavate kloororgaaniliste ühendite põhjustatud munakoore õhenemist, kuid see ei ole populatsioonile märkimisväärset mõju avaldanud.

Looduslikest vaenlastest on teada maod ja niiluse varaan, kes linnu mune jahivad. Munad meeldivad ka ahvidele. Mõned linnud (näiteks savannikotkad) võivad kilg-merikotka tagant toitu varastada.

Kuigi mõnes kohas on märgalade kadumine kilg-merikotka elupaiku hävitanud, on populatsioonile samas positiivselt mõjunud suurte paisude ehitamine, mis on loonud uued suured veekogud.

Kilg-merikotkas sümbolina

Et kilg-merikotkas on Aafrikas äärmiselt laialt levinud ning ka väga silmatorkav lind, on ta paljudele rahvastele tuttav ja omane ning teda kasutatakse palju rahvuslikus sümboolikas. Sambias on ta rahvuslind ja teda kujutatakse nii lipul kui ka vapil. Kilg-merikotkas on ka Zimbabwe rahvuslind ning tõenäoliselt on vapil kujutatud stiliseeritud Zimbabwe lind kas kilg-merikotkas või klounkotkas. Lõuna-Sudaani vapil on rahvuslind kilg-merikotkas keskses rollis. Kilg-merikotkas on ka Namiibia ja Malawi vapil.

Viited

Välislingid

Tags:

Kilg-Merikotkas Levila ja elupaigadKilg-Merikotkas VälimusKilg-Merikotkas EluviisKilg-Merikotkas ToitumineKilg-Merikotkas PesitsemineKilg-Merikotkas HäälitsusedKilg-Merikotkas OhustajadKilg-Merikotkas Kilg-merikotkas sümbolinaKilg-Merikotkas ViitedKilg-Merikotkas VälislingidKilg-MerikotkasHaugaslasedLiik (bioloogia)Merikotkas (perekond)

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Eesti ReformierakondKalevala1942Peeter LeppEuroLätiKõrbKalade loendTallinna ajaluguMärt Avandi1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatusedOoperNaftaKorea sõdaTallinna linnavalitsusHiiumaaEvelin SamuelZeusPõim KamaAnastassia KovalenkoKeelpillide loendAuvere elektrijaamAntiikolümpiamängudLeopardTaliuinakElektrivoolu tugevusMiika PihlakKevade (film)SkorpionilisedJuuniküüditamineKiiruisutamineAndrus VaarikKahepaiksedLasnamäe linnaosaFriedebert TuglasEesti lippLimburgi provints (Holland)IslandEesti ansamblite loendSoome linnade loendSinikasKorvpallPeeter SüdaKuldnokkMõttekriipsMaltaVõrdkülgne kolmnurkTulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osasAlbaaniaPjotr TšaikovskiVassili OtškalenkoOtt SeppKaarel VäljamäeMargus TsahknaKarin LippusKolmnurkContraRooma numbridVanade ja vähemlevinud mõõtühikute loendTallinna TelevisioonSoome kirjanike loendSookailKättemaksukontorBaptismJõudRaimo KangroSõltuvusHolger RoonemaaVesinikMetafoorRainer Saks🡆 More