Kiilasbülbül

Kiilasbülbül
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Bülbüllased Pycnonotidae
Perekond	Pycnonotus
Liik	Kiilasbülbül
Binaarne nimetus
Pycnonotus hualon Woxvold, Duckworth & Timmins, 2009

Liigi teaduslik epiteet hualon tähendab lao keeles kiilas. Kiilasbülbül kirjeldati teadusele 2009. aastal Laoses. Ta on Aasia värvulistest väga väheseid palja näoalaga liike ja viimase saja aasta jooksul Aasias avastatud ainus bülbüllane.

Kiilasbülbüli sulestik on peamiselt oliivroheline. Tal on paljas roosa näoala ja sinakas silma ümbrus. Rind ja kõht on pruunikashallid, keha ülapool oliivitooni ja kurgualune on tuhmvalge. Kahe kogutud eksemplari pikkus oli umbes 20 cm ja kaal 32–40 g.

Kiilasbülbüli on leitud lubjakivi karstialal Laosi keskosas Pha Lomi lähedal paljanduva lubjakiviga ning madalate (alla nelja meetri) heitlehiste puude ja põõsastega järsul maastikul. Tõenäoliselt elab kiilasbülbül üksnes selles paigas, kuid liiki võib leiduda sarnastes elupaikades ka mujal Laosis, kus 1995. aastal vaadeldi kirjeldatuga sarnaseid linde.

Kiilasbülbül on silmatorkav lind, kes tegutseb paarides või üksikult enamasti puudel ja põõsastel, vahel istub järsul kaljunõlval. Pesitsemisele viitavat käitumist pole liigil veel vaadeldud. Samuti pole täheldatud, et kiilasbülbül moodustaks seltsinguid teist liiki lindudega. Üksikud kiilasbülbülid kutsuvad teineteist sageli ja otsivad omavahel kontakti enne lendamist uuele toitumisalale. Uurijate andmetel on kiilasbülbüli kutsehüüd kuiv vulisev säuts.

Esmakordselt hinnati kiilasbülbüli seisundit 2010. aastal. Rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International hinnangul on liigi levila nähtavasti suur, kuigi arvukuse ja selle muutuse suuna kohta pole andmeid, ning kiilasbülbül on esialgu hinnatud soodsas seisundis liigiks. Kuid liigi asustatavat karsti-elupaika kahjustab kaevandamine ja ülekarjatamine.