Karvastik

See artikkel räägib anatoomia ja zooloogia mõistest; taimede karvade kohta vaata artiklit Karvad (botaanika)

Karvastiku areng, anatoomia, veresooned, närvid, morfoloogia, töönduslik tarve ja veekindlus ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Marrasknahka kattev karvade kiht vahetub perioodiliselt (karvavahetus).

Loomade karvastik koosneb pealiskarvastikust ja aluskarvastikust. Pealiskarvastiku hulka loetakse katte-, harjas- ja jõhvkarvad.

 

Inimese loodet katab esmane karvkate, mis langeb ära enne sündi. Päriskarvad ehk teisene karvkate on tänapäeva inimesel vähe arenenud, va juuksed.

Inimese karvastiku peas kasvavat osa nimetatakse juusteks.

Inimese (hrl mehe) näol kasvavat karvastikku nimetatakse habemeks.

Rikkaliku karvastikuga nahka, kus on rohkem kui 400 karva cm^₂ kohta, nimetatakse karusnahaks.

Loomi, kelle nahku hinnatakse nende karvastiku värvuse või muude omaduste tõttu, nimetatakse karusloomadeks. Karusloomi küttisid juba neandertallased. Mitmeid karusloomi kasvatatakse ja aretatakse ka koduloomadena kasvandustes.

Geomeetrilise keerukuse ja varjude tõttu on karvastik tekitanud kujutamisraskusi kolmemõõtmelise arvutigraafika loojatele.