Kangrusselja: Küla Saaremaa vallas Saaremaal

Kangrusselja
Pindala	9,7 km² (2020)
Elanikke	32 (1.01.2019)
EHAK-i kood	2672
Koordinaadid	, 22° 47′ E

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pihtla valda.

Kangrusselja külas asuvad Kangrusselja mõis, Kalmukõrts ja muinsuskaitseliselt väärtuslikuks tunnistatud bussiootepaviljon. Kangrusselja mõisa on teadaolevalt esmamainitud 1479. aastal.

Külatüübilt on tegu hajakülaga. Ajalooliselt jaguneb küla külaks ja asunduseks. Viimane moodustus Kangrusselja mõisast eraldatud maadele rajatud asundustaludest. Nõukogude ajal oli seal kaks kolhoosi: külas Linda kolhoos ja asunduses Kalevi kolhoos.

Kalmukõrts on esimest korda märgitud Püha kihelkonna mõisate kaardil aastast 1784. Kõrts asub muistsel rannavallil Kalmumäel, kust on leitud matusekohti ja säilmeid muinasajast.

Pihtla vallas "Kalmu" kõrtsi juures olevast mäest olla leitud umbes 30-40 aastat tagasi vana aegseid sõja riistu nii kui oda otsad, mõegad, kilbid j.n.e. Säält olevat kaevades välja tulnud inimese luid. Ka olla sealt leitud täies korras tammepuust õlle ankur õllega. Millal see ankur sinna pandud ei teata, et aga õllel paks naha kord peal olnud, annab tõendust, et see juba aastaid seisnud. [Valjala khk., Välja k. – Endel Jõgi < Liisa Sepp, s. 1886. a. (1939)]

1789. aastal algas postivedu Kuressaare-Virtsu-Pärnu postitraktil, mille Saaremaa-Muhu lõigul kasutati esialgu postijaamadena Kangrusselja, Orissaare ja Kuivastu kõrtsihoonet. Kangrusselja kõrtsist viidi jaam 1790. aastal üle Saklasse.

 

Kalmukõrtsi hoone on suuremalt jaolt oma algupärase väljanägemise säilitanud, kuigi sammastega ulualune on kambrite laiendamise käigus (1920.–1930. aastatel) kinni ehitatud. Põhiplaanilt on Kalmukõrts sarnanenud 18. sajandi II poolest alates ehitatud ühe talliga maakõrtside hoonetüübiga, mille näitena võib tuua Kolu kõrtsi Vabaõhumuuseumis. Kunagine mantelkorsten on ümber ehitatud tavaliseks korstnaks.

2014. aasta sügisel algatas Muinsuskaitseamet Kalmukõrtsi mälestiseks tunnistamise menetluse, kuid otsustas hoone kaitse alla võtmisest loobuda, tuues põhjenduseks "hoone halva seisukorra ja mitmed ümberehitused" ning omaniku vastuseisu. Hoone omanik, OÜ Ranna-Villa esindaja Kairo Pilviste andis lubaduse hoone tulevikus kõrtsina korrastada ja taastada. Praegu asub kinnistul OÜ Ranna-Villa farmikeskus, kus peetakse šoti mägiveiseid.

Kivikõrts Kangrusselja küla teises otsas oli suurem kui Kalmukõrts ja asus mõisale lähemal. Kolhoosiaegsetest majapidamisraamatutest selgub, et Kivikõrtsi viimane elanik suri 1970. aastal. Vanemate külaelanike sõnul süüdati halvas seisukorras hoone tuletõrjeõppusteks.

Kõrtsi kohta tähistavad mõned õuepuud ja viljapuud, midagi säilinud ei ole.

 

2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks oli välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol. Muuhulgas otsustas komisjon arvele võtta Kangrusselja küla keskuses paikneva 1970. aastatest pärineva bussiootepaviljoni, mis on heas seisukorras ja siiani kasutusel.

Tegu on modernse lahendusega silikaattellisest väikeehitisega, mille kaldus äärega otsaseinte aknaavad järgivad sama kaldjoont. Esikülje keskel on uks, millest kahel pool sümmeetriliselt aknad. Hoonel on õhuke puiduga ääristatud lamekatus. Sarnaseid bussiootepaviljone on Saaremaal rohkesti, järjestikku paiknevad need vanal Kuressaar-Laimjala-Kuivastu maantee ääres. Kuid enamus neist on lagunenud (nt puudub esisein).

• Kangruselja mõis