Kahelehine Käokeel: Orhideeliik

Kahelehine käokeel on levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, kuid ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole.

Eestis esineb hajusalt kõikjal (muuhulgas Vulbi, Ihamaru, Kallukse ja Saunaküla maastikukaitsealal, Kiisa pael ja Pähni, Ruila, Suurupi ja Keeri-Karijärve looduskaitsealal), ka Uljaste maastikukaitsealal, kuid tavalisem on Lääne-Eestis (sealhulgas Pühametsa ja Karinõmme looduskaitsealal, Tuhu, Pajaka ja Vormsi maastikukaitsealal).

Kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos.

Kahelehine käokeel on 20–60 (90) cm kõrge.

 

 

 

Mõlemasugulised õied hoiduvad rõhtsalt. Välimised õiekattelehed on valged, sisemised harilikult kollakasrohelised, huul rohekasvalge, kitsas, kuni 1,4 cm pikkune. Õitel on kuni 3,5 cm pikkune, valkjas, kollaka tipuga, veidi kõverdunud kannus. Õisiku pikkus on 5–15 (22) cm ja läbimõõt 3–5 cm. Õisi on õisikus (7) 10–20 (30). Õite alusel on kollakasrohelised süstjad kandelehed. Õitel on tugev magus lõhn, mis on eriti hästi tuntav õhtul ja öösel. Õitseb juuni keskpaigast juuli lõpuni. Õis sisaldab nektarit.

Pärast õitsemist tekivad püstised 1,2–1,8 cm pikkused ruljad kuprad.

Taimel on harilikult kaks suurt varrelehte, mis asetsevad peaaegu vastakuti varre alumises osas. Kujult on need elliptilised kuni veidi äraspidimunajad. Suurte lehtede pikkus on (7) 10–20 (27) cm ja laius kuni 6,5 (9) cm, lehest kuni 7 cm on aegamööda rootsuks ahenenud. Varre ülaosas on 1–3 (5) palju väiksemat kõrglehetaolist lehte.

Taime vars on püstine, õõnes, veidi kandiline või sooniline. Värvuselt on ta kollakasroheline, alusel kahe pruuni lehetupega.