Kahekümneviieaastane Sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Kahekümneviieaastane sõda
Osa Liivimaa sõjast
Kahekümneviieaastane Sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573
Toimumisaeg 15701595
Toimumiskoht Eestimaa, Ingeri, Karjala, Liivimaa
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Kahekümneviieaastane Sõda Rootsi Kuningriik Kahekümneviieaastane Sõda Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Kahekümneviieaastane Sõda Henrik Klasson Horn
Kahekümneviieaastane Sõda Hans Björnsson Lejon
Kahekümneviieaastane Sõda Hans Wachtmeister
Kahekümneviieaastane Sõda Claes Åkesson Tott
Kahekümneviieaastane Sõda Pontus De la Gardie
Kahekümneviieaastane Sõda Klas Eriksson Fleming
Kahekümneviieaastane Sõda Karl Henriksson Horn
Kahekümneviieaastane Sõda Göran Boije
Kahekümneviieaastane Sõda Arvid Stålarm
Liivimaa kuningas Magnus
Kahekümneviieaastane Sõda Sain-Bulat
Kahekümneviieaastane Sõda Ivan Šeremetev
Kahekümneviieaastane Sõda Ivan Mstislavski
Kahekümneviieaastane Sõda Maljuta Skuratov
Kahekümneviieaastane Sõda Boriss Godunov
Kahekümneviieaastane Sõda Ivan Šuiski
Kahekümneviieaastane Sõda Timofei Romanovitš
Kahekümneviieaastane Sõda Andrei Trubetski
Kahekümneviieaastane Sõda
Rootsi kuningas (15681592) Johan III (1582. aasta maal)
Kahekümneviieaastane Sõda
Moskoovia suurvürst ja Moskva tsaar (1533–1584) Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil
Kahekümneviieaastane Sõda
Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Olukord Vene-Liivimaa sõja järel

Liivimaa sõja esimese etapi, Vene–Liivimaa sõja tulemusel oli Vana-Liivimaal vallutanud Moskva tsaaririik: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonna ja Tallinna linna poolt ustavusvande andmist Rootsi kuningale Erik XIV-le: Tallinn, Harjumaa ja pool Virumaad. Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes V Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna, mille andis valitseda oma vennale Hertsog Magnusele, kelle omandis oli Saaremaa.

Moskva tsaar oli olnud samaaegselt Rootsi sõjaga, alates 1562. aastast sõjas ka Leedu suurvürstiriigiga ning oli sõlminud 1564. aasta sügisel vaherahulepingu Rootsiga, millega tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Vaherahuleping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus.

1570. aastal tunnistas Moskva tsaar Ivan IV osa Vana-Liivimaast omandanud hertsog Magnuse, Liivimaa kuningaks Moskva tsaaririigi vasallina. Liivimaa kuningriigi territoorium piirnes põhjas Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagus aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn (1558), Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni 1582. aastani.

Rootsi kuninga Johan III ja Moskva tsaari Ivan IV (Ivan Julm) vaheline sõda algas 21. augustil 1570 rootslaste valduses olnud Tallinna piiramisega ning jätkus rüüsteretkede ja kindlustatud punktide piiramisega ülemvõimu eest Eestimaa alade üle.

Tallinna piiramine

Liivimaa kuningas Magnus piiras koos suure Moskva tsaaririigi sõjaväega Tallinna seitsme kuu jooksul: 21. august 1570 – 16. märts 1571. Hiljem tuli linna piirajaile lisavägesid. Piiramine jäi aga tulemusteta ning Magnuse väed ja Moskva tsaaririigi väed lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571.

16. märtsil 1571 toimus Koigi lähedal asunud Ubakalu küla juures Ubakalu lahing, kus Tallinna ja Paide piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel toimus lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.

1571. aastal tungisid Moskva tsaaririigi väed ka Rootsi riiki kuuluvasse Soome hertsogiriiki. Rootsi kuningaks saanud Johan III oli aga seotud Älvsborgi lunaraha maksmisega ega suutnud sõdida Vene väed tegid retki sügavale Soome sisemaal, Soome väejuht oli sel ajal Klas Eriksson Fleming.

Paide piiramine

1573. aastal tulid Moskva tsaaririigi väed suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutasid Paide linnuse 1. jaanuaril.

Pärast Paide vallutamist siirdus Moskva tsaaririigi 16 000-meheline sõjavägi vallutama Saare-Lääne piiskopkonda, sai aga 23. jaanuaril Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1574. aastal toimus Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale, Rakvere piiramine, jaanuar–märts 1574

„"Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." “

Pärnu vallutamine

1575. aastal vallutasid Moskva tsaaririigi väed Pärnu, juulis 1575 sõlmiti Siestarjoki vaherahu.

    Kahekümneviieaastane Sõda  Pikemalt artiklis Pärnu piiramine (1575)

Rüüsteretk Läänemaale

1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke Saare-Lääne piiskopkonda.

„"Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."“

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1576. aastal rüüstasid Moskva tsaaririigi väed Tallinna ümbrust:

„"Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."“

Tallinna piiramine

1577. aasta 23. jaanuarist 15. märtsini toimus Tallinna teine piiramine Ivan IV vägede poolt. Ivan Šeremetevi juhtimisel piiras Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, millest sai linna pommitada kivi- ja süütepommidega. Piirajad ehitasid linnamüüri ümber tugevad kindlustused ja piiramiskraavid, ning kasutasid ka minööre, kes kaevasid miinikäike linnamüüri juurde. Linnakaitsjad aga sooritasid väljatunge linnast ning hõivasid ka venelaste piiramiskindlustuse. 7 nädalat kestnud piiramise järel, taganesid Moskva väed. Moskva tsaaririigi vägede lähenemisel Tallinnale said ka Rootsi väesalgad korralduse laastada Põhja-Eestit, et likvideerida võimalikud Moskva tsaaririigi vägede varustusallikad ja toiduvarud.

    Kahekümneviieaastane Sõda  Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1577)

27. augustil 1577 tegi Rootsi laevastik mitme laevaga reidi Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said.

Lahingud Liivimaal

21. oktoobril 1578 toimus Võnnu lahing, mille tulemuseks oli Rootsi ja Poola vägede võit.

Kahekümneviieaastane Sõda 
Loode-Venemaa ja Rootsi Ingeri Ingerimaa alad, mille staatuse määras Pljussa vaherahuleping

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1579. aastal toimusid Moskva tsaaririigi vägede ja ning nende vasallide, tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale

„"Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".“

Narva piiramine, 1579

Paide ja Rakvere lahingud, 1581

Narva piiramine, 1581

Sõjategevus Ingerimaal

Sõjategevuses Ingerimaal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaa ja Karjala kannasel 1580 Schlossburgi ning 1581. aastal Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje, Venemaa tsaaririigilt ning maa-alad liideti Ingerimaa Rootsi kuningriigi valdusse aastatel 1580–1595 Rootsi Ingerina.

Pljussa vaherahu

10. augustil 1583 sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Pljussa vaherahuleping. Rahulepinguga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis: Narva ja Tartumaa; Ingerimaal: Jama, Koporje ja Jaanilinna, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas: Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд). Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi.

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast
Toimumisaeg 15901595
Toimumiskoht Virumaa, Ingeri
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Kahekümneviieaastane Sõda  Moskva tsaaririik Kahekümneviieaastane Sõda  Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Kahekümneviieaastane Sõda  Moskva tsaar Fjodor I
Kahekümneviieaastane Sõda  bojaar Boriss Godunov
bojaar Fjodor Romanov
Kahekümneviieaastane Sõda  vürst Fjodor Mstislavski
Kahekümneviieaastane Sõda  vürst Dmitri Hvorostinin
Kahekümneviieaastane Sõda  vojevood Pjotr Šeremetjev
Kahekümneviieaastane Sõda  vürst Vladimir Dolgorukov
Kahekümneviieaastane Sõda  Eestimaa kuberner Gustaf Banér
Kahekümneviieaastane Sõda  Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn
Jõudude suurus
35 000 20 000

Vaherahu Vene-Rootsi sõjas 1590. aastal

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

    Kahekümneviieaastane Sõda  Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

16. sajandi viimasel kümnel oli poliitiline olukord Põhja-Euroopas muutunud, Poola-Leedu troonile oli 1587. aastast tõusnud Rootsi kuninga Johan III poeg Zygmunt III Waza ning kuigi Rzeczpospolita oli sõlminud Moskva tsaaririigiga 15-aastase vaherahu. ei olnud välistatud nende sõjaline liit Moskva tsaaririigi vastu. Algselt püüdis Moskva tsaar taastada Liivi sõja eelseid valdusi läbirääkimiste teel kuningas Johan III-ga.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu Narvas
Osa Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Toimumisaeg 25. veebruar 1590
Toimumiskoht Narva
Tulemus Vaherahu 1 aastaks
Osalised
Kahekümneviieaastane Sõda  Moskva tsaaririik Kahekümneviieaastane Sõda  Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Kahekümneviieaastane Sõda  Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn

Vaherahu tulemused:
1. Rootsi loobus Moskva kasuks 3 linnast Ingerimaal: Jama, Jaanilinn, Koporje;
2. Sõlmitud tingimused olid algsed, mille pidid kinnitama rahuläbirääkimised, millel otsustatakse lõplikult Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi territoriaalsed nõudmised.

Sõjategevus jaanuaris–veebruaris 1590

1590. aasta jaanuaris alustasid Vene väed sõjategevust jaanuari alguses rüüsteretkedega Ingerimaale. 18. jaanuaril alustasid Vene väed liikumist Novgordist Ingerimaale ja väesalk liikus ka Kaporjet piirama.

Põhiväed jõudsid Jama kindluse juurde ning alustasid selle piiramist, kindluse garnison alistus juba järgmisel päeval (25.01). 30. jaanuaril jõudsid Vene eelväed Jaanilinna alla ja asusid selle piiramisele. Vene vägesid rünnati Rootsi 4000-mehelise piiril asunud väe poolt, kuid rootslased Göran Boije juhtimisel kaotasid lahingu ja taganesid Rakvere suunas, kus asusid rootslaste põhiväed, Eestimaa kuberneri Gustaf Banéri juhtimisel.

2. veebruaril jõudsid Jaanilinna ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine, milles kasutati selleks Pihkvast kohale koodud müürilõhkumissuurtükke. Narva ja Jaanilinna piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas 19. veebruaril tegid Vene väed katse vallutada Narva ja Jaanilinna linnust tormijooksuga, kuid see ebaõnnestus. Rünnakule järgnenud päeval alustasid kindluse kaitsjad Karl Henriksson Horni juhtimisel vaherahuläbirääkimisi.

    Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu

Vaherahuläbirääkimiste tulemusel, Narva ja Jaanilinna asevalitseja Karl Henriksson Horn nõustus 25. veebruaril sõlmima üheaastase eelvaherahulepingu, millega nõustus tagastama Moskva võimu alla Ingerimaal: Jamas, Jaanilinnas ja Koporjes.

Rootsi kuningas Johan III keeldus tunnistamast Horni sõlmitud vaherahulepingut ning Karl Henriksson Horn mõisteti Jaanilinna loovutamise eest surma ning Eestimaa kuberner Gustaf Banér tagandati ametist. Vägede ülemjuhatajaks Eestimaale määrati Klas Eriksson Fleming.

    Kahekümneviieaastane Sõda  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1590)

Sõjategevus 1590–1591

Kehtiva vaherahulepingu ajal püüdsid Rootsi väed, 1590. aasta novembris vallutada ebaõnnestunult vallutada Jaanilinna, millele järgnes Vene vägede poolne lühiajaline Narva piiramine.

1590. aasta detsembris tegid Rootsi väed sõjakäigu Pihkva piirkonda ja rüüstasid ka Jama ja Kaporje piirkonda. Samal ajal alustasid sõjategevust Venemaa vastu ka Rootsi väed Österbotteni asehalduri juhtimisel ning tegid sõjakäigu kuni Valge mereni ja vallutasid Petsamo (venepäraselt Petšenga) vene õigeusu kloostri.

1591. aasta jaanuaris tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Göran Boije juhtimisel Koporjesse, sõjakäik kestis Koporje maakonnas kuni veebruarini.

1591. aasta suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Morits Gripi (sv) juhtimisel Oudova- ja Novgorodimaale. Neile vastu saadetud Vene väed vojevood Pjotr Šeremetjevi suurpolk ja vürst Vladimir Dolgorukovi eelpolk purustati lahingus ja V. Dolgorukov võeti vangi. Rootsi väed jõudsid rüüsteretkega kuni Novgorodini. Venemaa olukorda vastupanul raskendas samal ajal Krimmi khaani Ğazı Geray II sõjakäik Moskva vastu.

Sõjategevus oktoobris–novembris 1592

Vaherahu lõppemisel aga alustasid Vene väed 1592. aasta oktoobris–novembris uuesti sõjategevust Karjalas ja Lõuna-Soomes. Vene rüüstesalgad jõudsid Viiburini ja seejärel ka kuni Helsingi ja Turuni, mis sundis rootslasi uutele vaherahuläbirääkimistele.

    Vene-Rootsi sõja 1593. aasta vaherahu

1593. aasta jaanuaris sõlmiti Rootsi ja Moskva vahel Jaanilinnas uus kaheaastane vaherahu, mis kehtis kuni 1595. aasta jaanuarini.

Täyssinä rahu, 1595

Kahekümneviieaastane Sõda 
Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil

1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahuleping Vene-Rootsi sõjas oli edukas Moskva tsaaririigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Lepinguga määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeetele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.

Kronoloogia

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Werner Tawaststjerna, Pohjoismaiden Viisikolmattavuotinen Sota : vuosien 1570 ja 1590 Välinen Aika, 784. Lk., Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1918–1920.
  • Werner Tawaststjerna, Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota : sotavuodet 1590–1595 ja Täysinän rauha, Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1929, ESTER (Otto Liivi retsensioon. Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172–173)

Välislingid

Tags:

Kahekümneviieaastane Sõda Olukord Vene-Liivimaa sõja järelKahekümneviieaastane Sõda Tallinna piiramineKahekümneviieaastane Sõda Paide piiramineKahekümneviieaastane Sõda Rüüsteretk Tallinna ja HarjumaaleKahekümneviieaastane Sõda Pärnu vallutamineKahekümneviieaastane Sõda Rüüsteretk LäänemaaleKahekümneviieaastane Sõda Rüüsteretk Tallinna ja HarjumaaleKahekümneviieaastane Sõda Tallinna piiramineKahekümneviieaastane Sõda Lahingud LiivimaalKahekümneviieaastane Sõda Rüüsteretk Tallinna ja HarjumaaleKahekümneviieaastane Sõda Narva piiramine, 1579Kahekümneviieaastane Sõda Paide ja Rakvere lahingud, 1581Kahekümneviieaastane Sõda Narva piiramine, 1581Kahekümneviieaastane Sõda Sõjategevus IngerimaalKahekümneviieaastane Sõda Pljussa vaherahuKahekümneviieaastane Sõda Vene-Rootsi sõda (1590–1595)Kahekümneviieaastane Sõda Täyssinä rahu, 1595Kahekümneviieaastane Sõda KronoloogiaKahekümneviieaastane Sõda Vaata kaKahekümneviieaastane Sõda ViitedKahekümneviieaastane Sõda KirjandusKahekümneviieaastane Sõda VälislingidKahekümneviieaastane Sõda15701595Liivi sõdaMoskva tsaaririikRootsiSõdaTäyssinä rahu

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

PärisorjusPääskülaEnsüümSinekuurKõrboja peremeesUmbusaldusavaldusTallinna linnapeaMadis KalmetNorraBarrus Võru VKTamme-pahkvaablanePajuLiisa PulkTäisnurkne kolmnurkSoome-ugri rahvadMadis TimpsonPeeter EspakHallhüljesAlar KarisMikk JürjensValgusdioodKatoliku kirikTeemantSaksa keel NamiibiasVladimir PutinKorea sõdaRenessanssOganessoonJaapanAmmoniaakJelgavaLaulupiduJossif StalinJüri MõisElektroonikat tootvate ettevõtete loendEesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolMatsalu rahvusparkLätiJaan KaplinskiPulma-aastapäevMarie UnderMitokonderJohan RandvereEesti jõgede loendRoomet Leiger2023Kaja KallasEosinofiilidTeemu PukkiIndiaanlasedHaljala valdViljandi ordulinnusJõevähkKalade loendKromosoomPalumetsadKleopatra IVaimulike nimetuste loendNorra linnade loend26. märtsPashaMaarja UnduskSilvia IlvesSuurte arvude nimetusedEstoniaEestikeelne Vikipeedia1942NATO🡆 More