Kõverlaid

Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Kõverlaid
Kõverlaid. Vaade lõunast
Ümbritseb	Väinameri
Koordinaadid	, 23° 10′ 20″ E
Pindala	30 ha
Pikkus	940 m
Laius	300 m
Rannajoone pikkus	3,16 km

Laidu on esmamainitud 1770. aastal nimega Krugholm. 1798 Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" on laid kui Köwerlaid ja Krugholm.

Laid on saanud nime ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.

Kõverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on , 23° 10′ 20″ E.

Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.

Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks, tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.

Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Laiu kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.

 

Saare rannajoon on kääruline.

Meri

Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Meres ujub palju hülgeid.

Kivid

Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne Lõunarand on lauge.

Kivid katavad saart vaid rannikul.

 

Taimed

Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.

Loomad

Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.

Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.

Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini. Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.