Kõhuõõs

Kõhuõõne areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Kõhulihased, mis paiknevad kõhuõõne eesseinas, kaitsevad kõhuõõnes paiknevaid elundeid ja koos diafragmaga kokku tõmbudes suurendavad nad kõhuõõne rõhku. Kõhuõõnes paiknevad elundid on magu, maks, sapipõis, kõhunääre, põrn, peensool, jämesool, neerud ja neerupealised.

Kõhuõõne elundeid katab serooskelme.

Naisel ei ole kõhuõõs täiesti kinnine nagu meestel ja bakterid võivad sattuda kõhuõõnde tupe, emaka ja munajuhade kaudu.

Kõhuõõnde liikunud ained imenduvad vereringesse.

Põletiku, südamepuudulikkuse jt haiguslike seisundite korral võib loomadel (sh inimestel) kõhuõõnde koguneda suures koguses ülemäärast kehavedelikku (kõhuõõnevedelikku), seda seisundit nimetatakse astsiidiks ehk vesikõhuks.

Kõhuõõneraseduse korral võib loode areneda ka kõhuõõnes.

Kõhuõõs võib olla mitmete kasvajavormide algkoldeks aga võib metastaseerudes ka metastaase anda.

Madudel (Colubridae, Lampropeltis getula californiae) võib kõhuõõnes ka lümfosarkoomi esineda.