Kõdusoo: Metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel

Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.

Kõdusoodes on sootaimed asendunud arumetsadele, enamasti palu-, laane- ja salumetsale omaste taimedega.

Väiksemate aladena on kõdusoometsad levinud üle Eesti, kogu pindala kokku 238 436 ha (2002). Range kaitse all on 2016. aasta seisuga 26 828 hektarit kõdusood.

Kõdusoos on levinud peamiselt kuusikud. Leidub ka männikuid, kaasikuid ja sanglepikuid. Maapind on tugevasti künklik, sest kuivenduse tulemusel on maapind vajunud. Alusmets on hõre. Taimestikus esinevad puhmastaimed – mustikas ja sinikas. Leidub palju rohttaimi, sealhulgas püsik-seljarohtu ja paiselehte.

Eristatakse mustika- ja jänesekapsa-kõdusoometsa kasvukohatüüpi (Paali klassifikatsioon).

Viited

Välislingid

Tags:

ArumetsKuivendamineLaanemetsMadalsooPalumetsSalumetsSiirdesoo

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Vanemuine (teater)KvaliteetViljandi ordulinnusOhmi seadusFriedebert TuglasPääskülaSuurte arvude nimetusedOleg OssinovskiNovellKromosoomÄrka EestiUmbusaldusavaldusUsundite loendEesti rahvakalenderKuldvillakBarokkOksüdatsiooniaste27. märtsPärnu–Viljandi–Tartu veeteePeeter PereDNAMärt AvandiVanakreeka mütoloogia tegelaste loendIasonKaelkirjakLiberalismViimne reliikviaLääne-Viru maakondAmmoniaakJevgeni OssinovskiIsamaa ErakondTanel KiikDirofilaria immitisKanarbikEesti jalgpallikoondisTuuli RoosmaPõderVetikadMart PoomMika KeränenSinekuurKoomiksPärnu maakondSotsiaaldemokraatlik ErakondKüprosBelgiaKuldnokkJüri ParijõgiMaarjapäevSüdame rütmihäiredSuurajuSisalikulisedKarl Jakob HeinViljandiIda-TimorTamme-pahkvaablaneMadeiraKatariina IIRebaneBaptismEuskirchenNärvikudeCarles PuigdemontPiiMaarja UnduskMaret Maripuu🡆 More