Kärbesõis: Orhideeliik

Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.

Kärbesõie rahvapärased nimetused on kärbselill, kärbsejuur ja kärblase juur.

Kärbesõis
Kärbesõis: Nimetus, Süstemaatika, Kasvukoht
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Üheidulehelised Monocotyledon
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Käpalised Orchidaceae
Perekond Putukõis Ophrys
Liik Kärbesõis
Binaarne nimetus
Ophrys insectifera
L.

2015. aastal valiti Eestis aasta orhideeks kärbesõis. Aasta orhidee valimise eesmärk on liiki laiemalt tutvustada, selle elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata rohkem tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid on 1983. aastast riikliku looduskaitse all. Kärbesõis kuulub II kaitsekategooriasse.

Nimetus

Kärbesõie ladinakeelne perekonnanimetus Ophrys (vkr όφρύς ’kulm’) viitab kulmudele ning liigiepiteet insectifera tähendab ladina keeles sõna-sõnalt putukakandjat (insectum – ’putukas’, fero – ’kandma’).

Kärbesõis on saanud nimetuse õie välimuse järgi, mis meenutab kärbest oma erinevate õiekattelehtedega – tiivad moodustuvad sametjatest ja punakaspruunidest seljale kokku pandud sisemistest õiekattelehtedest, jalad moodustuvad alumistest pruunidest õiekattelehtedest ja ka peenikesed tundlad on õiel eristatavad. Kärbse pea moodustab õiel tegelikult emakas ning silmadeks on läikivad kühmukesed ehk tolmukad.

Sellist taimedel esinevat putuka välimuse matkimist kutsutakse Pouyanniani mimikriks.

Süstemaatika

Kärbesõis: Nimetus, Süstemaatika, Kasvukoht 
Ophrys insectifera ochroleuca

Kärbesõis kuulub kaitse all olevate käpaliste ehk orhideeliste sugukonda (Orchidaceae) ja perekonda putukõielised (Ophrys). Putukõielised on tuntud selle poolest, et nad sarnanevad välimuselt putukatega ning paljunevad pseudokopulatsiooni teel. Arvatakse, et putukõie perekonna kitsa levilaga endeemsetel liikidel ei ole pikk ajalugu ning nii mõnigi neist on hübriidset päritolu.

Kasvukoht

Kärbesõis eelistab kasvamiseks lubjarikkaid niiskeid niite, kuid seda võib kohata ka päris kuivadel niitudel. See kasvab päris- ja looniitudel, puisniitudel, madalsoodes, hõredamates loometsades ning kadastikes. Limiteerivaks teguriks kasvamisel on lubjalembesus.

Välimus

Õis

Kärbesõis: Nimetus, Süstemaatika, Kasvukoht 
Õied

Õied on väikesed pruunides toonides lühiraoga mitmesugulised õied. Õiele annavad värvuse mitmesugused antotsüaanid.

Õie välimised helerohelised õiekattelehed on kuni 8,5 mm pikkused, sisemised sametised õiekattelehed aga kuni 5 mm pikkused. Värvus varieerub sisemistel õiekattelehtedel hele-punakaspruunist kuni mustani. Harva leidub heledaid, punase pigmendita õisi. Kandelehed on õiealusel pikad ja süstjad. Kärbesõie kolmehõlmaline sametjas huul on suur ja lame, värvuselt punakaspruun, servadel heledam. Huule keskmine hõlm on lõhenenud, mille keskel on kaks valget või sinakat laiku, mis sageli sulavad üheks. Õie ülaosas on kaks tumedat emakaga kokku kasvanud tolmukat, mille peal on heledad täpid.

Õied kasvavad taimel koondununa pikka, umbes 5–20 cm pikkusesse hõredasse ühekülgsesse õisikusse. Kärbesõie ühel varrel võib olla korraga kuni 14 õit, kuid enamasti on neist ühel ajal avatud vaid 2–3 ehk osa õitest pole veel avanenudki, kui teised juba närtsivad.

Liigi piires võib õie värv ja kuju suurel määral varieeruda.

Vili

Kärbesõie viljaks on kuni 1,8 cm pikkused püstised ovaalsed kuprad. Vili valmib juuli alguses.

Leht

Taime varre alumises osas on 2–4 kitsast teravatipulist kaarroodset sinakasrohelist lihtlehte, ülaosas on aga 1–2 väikest teravatipulist lehte. Lehe pikkus on 4,5–10 cm ja laius kuni 2 (harva ka 3) cm. Lehed asetsevad tupjalt ümber varre.

Vars

Kärbesõie vars on püstine, värvuselt kollakasroheline, taime alusel on 1–2 labata lehetuppe.

Kõrgus

Kärbesõis kasvab umbes 18–35 cm kõrguseks, jäädes Eestis kasvavate käpaliste suhtes siiski keskmist kasvu taimeks. Harvematel juhtudel võib lill kasvada ka poole meetri pikkuseks.

Juuremugul

Kärbesõie juuremugul on ümar või veidi piklik ja tömbi alusega. Mugula läbimõõt on umbes 0,5 cm. Mugula toitained on taime poolt ära kasutatud õitsemise ja viljade valmimise lõpuks, sügisel moodustuvad mugula peale uue võrse algmed.

Õitsemisaeg

Kärbesõie õitseaeg on suve alguses, juuni lõpus-juulis, mil leherosett on vähe märgatav. Suve lõpu poole, juulis-augustis, mil kärbesõiel on alanud puhkefaas ja rohelised lehed kadunud, valmivad varrel püstiselt asetsevad kuni paarisentimeetrised kuprad. Rohelisi lehti on taas võimalik näha kas hilissügisel või varakevadel.

Puhkeaastat ehk dormantsust esineb kärbesõiel harva. Hollandis Gerendali kaitsealal tehtud uuringus selgus, et vaid kolmel isendil 194-st registreeriti puhkeaasta.

Tolmeldamine

Kärbesõis: Nimetus, Süstemaatika, Kasvukoht 
Tolmeldajateks on isased erak- ja kaevurherilased

20. sajandil avastas üks Prantsusmaa teadlane, et taimed, mis matkivad mingi putuka välimust, võivad teha seda just seetõttu, et see tekitab mõnedes putukates sugulist erutust ja meelitab neid sellega kohale, mis garanteerib tolmeldamise.

Õitel on küljes nõrk lõhn, mis sarnaneb mõnede putukate suguküpsete emasloomade lõhnaga. Kärbesõie tolmeldajad on metsmesilased, erakherilased ja kaevurherilased (harva ka mardikad), mistõttu meenutab õie lõhn nende putukate (kiletiivaliste Goryotes ja Argogoryotes) suguferomooni. Aroom meelitab kohale isased putukad, kes petlikult arvavad, et tegu on emastega. Lisaks lõhnale mängib olulist rolli ka taime välimus, mis matkib putuka kehaosi – emakas putukapead, erinevad õiekattelehed putuka kehaosi ja läikivad kühmukesed silmi. Lõhna ja välimuse perfektne kombinatsioon kindlustab parima võimaliku tolmlemise. Katsete tulemuste põhjal on kõige mõjutavam tegur huule eri piirkondadest levivad n-alkaanid ja n-alkeenid.

Aga mida isased putukad ei tea, on see, et putukõie perekonna orhideedel puudub nektar. Isased putukad, saamata midagi aru, hakkavad tegema paaritamisliigutusi ja saavad tegelikest isaskärbesõitelt kaasa tolmupaki, mis järgmisele õiele suundudes satub emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse pseudokopulatsiooniks, mille käigus toimub kopulatsioonile lähedane käitumine ühelt või mõlemalt osapoolelt, aga ei toimu tegelikku suguühet. Pseudokopulatsiooni kasutavad taimed peamiselt tolmeldamise eesmärgil. Selle triki ohvriks langevad tavaliselt noored ja kogenematud isased.

Tagamaks edukas paljunemine ka putukate vähesuse korral, toimub kärbesõitel ka isetolmlemist, mis juhul seemned valmivad apomiktiliselt, arenevad viljastamata. Seda on uuritud Kesk-Euroopas, kuid Eestis veel mitte.

Paljunemine

Kärbesõis paljuneb seemnetega. Ühes viljas ehk kupras on tuhandeid seemneid, levides tuule või loomade abiga. Üks seeme kaalub vaid 0,005 mg.

Levila

Eestis võib kärbesõit kohata kõige tihedamini mandri loodeosas ja lääneosas saartel, Kesk- ja Põhja-Eestis leidub seda vähem ning kõige vähem leidub seda Lõuna-Eestis, kus seda peetakse harulduseks. Euroopas on kärbesõis suurima mitmekesisusega levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, seal peamiselt Vahemere maades. Ida- ja Lääne-Euroopas esineb teda suhteliselt vähe. Eesti jääb liigi põhjaleviala piirile.

Looduskaitse

Kärbesõis: Nimetus, Süstemaatika, Kasvukoht 
Kärbesõis on Eestis looduskaitse all

Kärbesõis kuulub Eestis II kaitsekategooria katteseemnetaimede hulka. Eesti ohustatud liikide punases raamatus (2008) seisab kärbesõie juures märge „ohulähedane“.

Kärbesõit ohustab sobivate kasvukohtade kadumine: niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel ning soode kuivendamine ja turbavõtmine. Kärbesõiele on ohtlikud ka metssead, kes tuhnivad taime juuremugulad välja ning seejärel toituvad nendest. Paratamatult on kärbesõiele kahjulik ka inimene, kes võib seda tema haruldusest teadmata noppida.

Eestis on 25 kaitstavat ala, kus kärbesõis on üheks kaitse eesmärgiks: Rannaniidu hoiuala, Kalli maastikukaitseala, Vormsi maastikukaitseala, Rahkvälja maastikukaitseala, Osmussaare maastikukaitseala, Siplase looduskaitseala, Tihu looduskaitseala, Teesu looduskaitseala, Lümandu maastikukaitseala, Padise käpaliste püsielupaik, Treimani käpaliste püsielupaik, Võikaoja käpaliste püsielupaik, Esivere lennuvälja käpaliste püsielupaik, Taebla käpaliste püsielupaik, Torgu käpaliste püsielupaik, Punniranna käpaliste püsielupaik, Pussa käpaliste püsielupaik, Taaravainu käpaliste püsielupaik, Koolme allikate käpaliste püsielupaik, Läpi käpaliste püsielupaik, Kurese maastikukaitseala, Ohepalu looduskaitseala, Nabala-Tuhala looduskaitseala, Sarve maastikukaitseala ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala.

Kokku on Eestis teada 744 kärbesõie leiukohta.

Viited

Välislingid

Tags:

Kärbesõis NimetusKärbesõis SüstemaatikaKärbesõis KasvukohtKärbesõis VälimusKärbesõis ÕitsemisaegKärbesõis TolmeldamineKärbesõis PaljunemineKärbesõis LevilaKärbesõis LooduskaitseKärbesõis ViitedKärbesõis VälislingidKärbesõisKäpalisedPutukõis

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

JeesusHorvaatiaJossif StalinPedja jõgiMontenegroArgentinaKadri RämmeldHiireviuOtt TänakRoomajadKorea sõdaBabülonAlutaguse rahvusparkAugust GailitAntsla valdEpiteetVäärisgaasidErakondGerli ParmasÜlle KonovalovLeeduAleksandr LitvinenkoJõudTulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011Eesti linnadMuusikalPeeter EspakEesti KeskerakondJuhan LiivEesti köökJõevähkVesiHispaaniaEesti NSV Ministrite NõukoguRahvuslusPashaJüriöö ülestõusPinge (elekter)Hiiu kannelEestikeelne VikipeediaMihkel RaudJuudidTallinna linnavolikoguTimo LõhmusTranssoolisusMitokonderMaleRadioaktiivsusUus-MeremaaKatariina IIKrimmi poolsaarKromosoomSuessi kanalÖkosüsteemBaptismKanadaRein RaudPulma-aastapäevPõimlauseSergei ŽirnovVetikadLihavõttejänesEgiptuse jumaladHamletKalevipoegEesti keelVaskpuhkpillidHarju maakondLepatriinulasedMetskitsMadis Timpson🡆 More