Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Riigivõimu teostamine tähendab põhiseaduslike institutsioonide ja võimuvolitustega organite ning isikute tegevust ja tegevusetust. Terminiga tähistatakse ka geograafilist piirkonda või valdkonda, millele seesugune kohtulik võim rakendub.
Jurisdiktsioon põhineb rahvusvahelisel õigusel, konstitutsiooniõigusel ning täidesaatva ja seadusandliku võimu võimel suunata ressursse vastavalt ühiskonna vajadustele.
Jurisdiktsiooni on kolme liiki: seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev.
Seadusandlik jurisdiktsioon tähendab põhiseaduslike organite õigust võtta vastu õigusakte, mis kehtivad riigi territooriumil.
Täidesaatev jurisdiktsioon on ühe riigi õigus teatud juhtudel teostada õigust ka teise riigi territooriumil. Üldjuhul saab see tekkida ainult siis, kui on olemas teise riigi nõusolek. Ilma loata ei ole näiteks politseinikel õigust täita oma tööülesandeid teise riigi territooriumil.
Õigustmõistev jurisdiktsioon tähendab seda, et kindlatel juhtudel on riigisisestel kohututel pädevus lahendada ka neid asju, mille mõni osa on seotud teise riigiga.
Õigustmõistev ehk kohtulik jurisdiktsiooni jaguneb tsiviil- ja kriminaaljurisdiktsiooniks. Rahvusvaheline õigus ei sea riigisiseste kohtute tsiviiljurisdiktsioonile erilisi piiranguid. Kriminaaljurisdiktsiooni puhul näeb rahvusvaheline õigus ette kindlad juhud, millal seda võib rakendada. Tsiviiljurisdiktsiooni nõuavad riigid rohkematel juhtudel, kuid kriminaaljurisdiktsioon on rahvusvahelisel tasandil põhjustanud rohkem eriarvamusi ja vaidlusi.
Riigid saavad jurisdiktsiooni nõuda viie printsiibi alusel, mida ei ole sätestatud üheski mitmepoolses rahvusvahelises lepingus ega riigisiseses õigusaktis. Nende põhimõtete tunnuseid on erinevatest seadustest leitud alles hiljem ja selle alusel on akadeemilisi kommentaare kirjutanud inimesed teinud järeldusi.
Rahvusvaheline õigus lubab riikidel neid printsiipe kasutada, kuid ei muuda neid riikidele siduvaks. See tähendab, et riigid peavad neid printsiipe tunnustama ainult sellisel määral, nagu on mõnes rahvusvahelises lepingus kokku lepitud. Nendest põhimõtetest kolm (territoriaalsuse, kodakondsuse ja kaitse printsiip) on tunnustatud ning vastavad riigiks olemise tunnusetele. Need printsiibid on:
Isikud, kellel on rahvusvahelises õiguses puutumatus ehk riigisisestes kohtutes immuniteet, jagunevad kahte kategooriasse:
Suverääni puutumatus tähendab, et teise riigi nõusolekuta ei tohi riik võimu teostada, sest iga riik on iseseisev ja kõik riigid on võrdsed. Nagu ajalooliselt, on ka tänapäeval riigipea puutumatus võrdne riigi immuniteediga, seda ka eraisikuna toime pandud asjades.
Diplomaadi immuniteet ei tähenda seda, et diplomaat ei vastuta oma tegude eest, vaid seda, et tema suhtes ei tohi sel hetkel menetlust algatada. Diplomaadi privileegid ja immuniteet kehtivad hetkest, mil diplomaat vastuvõtjariiki siseneb. Kui diplomaat on juba riigis, hakkavad privileegid ja immuniteedid kehtima, kui vastuvõtjariiki informeeritakse diplomaadi ametisse nimetamisest. Nende kehtivus lõpeb hetkel, mil diplomaat vastuvõtjariigist lahkub või möödub selleks vajalik mõistlik aeg.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Jurisdiktsioon, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.