Johannes Pääsuke: Eesti fotograaf ja filmimees

märts (18. märts vkj) 1892 Tartu – 8. jaanuar 1918 (26. detsember 1917 vkj) Orša, Valgevene) oli eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. Ta töötas Eesti Rahva Muuseumi fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta ühe esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal".

Johannes Pääsuke
Autoportree (enne 1918. aastat)
Sündinud	30. märts 1892 Tartu, Eesti
Surnud	8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene
Rahvus	eestlane
Amet	filmioperaator, filmilavastaja, fotograaf

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15-aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.^[viide?]

Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Valgevenes Oršas 1918. aasta 8. jaanuaril, olles vaid 25-aastane. Täpsemalt oli Pääsuke rongiõnnetuse ajal ülemisel naril maganud ning rongi äkilise pidurduse peale sealt alla kukkudes löönud pea (oimukoha) vastu lauaplaati.

1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal.^[viide?]

1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Fotod on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.^[viide?]

 

1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.^[viide?]

 

Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto.^[viide?]

1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordivõistlusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku tegi Pääsuke ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis. Osa tööd on aga hävinud.^[viide?]

Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamine (Tartu kohal)" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu Krasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lendamises" keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga Farman.^[viide?]

Revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanikke hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.^[viide?]

Johannes Pääsuke tegi koostööd filmiettevõtetega Pathe, Gaumont ja Eclair ning asutas filmistuudio Esimene Eesti kinopiltide tehas Estonia.^[viide?]

Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.^[viide?]

2012. aastal andis Eesti Filmiarhiiv Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".^[viide?]

•  

  "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912, dokumentaalfilm, esimene Eesti film, ei ole säilinud)
• "Utotškini lend" (1912, dokumentaalfilm)
• "Tartu linn ja ümbrus" (1912)
• "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust" (1913)
• "Retk läbi Setumaa" (1913, 7 minutit, etnograafiafilm; 2012. aastal valiti lõik "Vaateid Setumaalt 1912" Eesti filmi sajandi tõsieluhetkeks)
• "Vaatepilte Võrumaalt" (1913)
• "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul" (1913)
• "Valgelillepäev Tartus" (1913)
• "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas" (1913)
• "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" (1914)
• "Karujaht Pärnumaal" (1914, 11 minutit, satiiriline komöödia, esimene Eesti mängufilm)

•  
  Tartu Pärmivabrik Pärna ja Pika tänava nurgal. 1914
•  
  Eestimaa rannavaht, randrüütel. 1913
•  
  Koguva küla väravavahid. 1913
•  
  Seemnekartuli sorteerimine Tartumaal. 1913
•  
  Sõnnikuvedajad Gustav (65 a) ja Anton (68 a) piipu tegemas. Pühajõe küla, Mõnnelohu talu. Juuni 1913
•  
  Saarlased laeva ehitamas. Juuli 1913
•  
  Muhulane hobust söötmas. 1913
•  
  Poisid kiike üle võlli ajamas Ohessaare külas Saaremaal. Juuli 1913

2003. aastal tegid ERM ja Kõrgem Kunstikool Pallas suurema Johannes Pääsukese retronäituse "Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga", publitseerisid kataloogi "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" (1 tr 2003, 2 tr 2008 ja 3 tr 2012) ja tegid fotofilmi "Elurežissöör Pääsuke / Life Director Pääsuke" (režissöör Peeter Linnap).

2019. aastal linastus Eesti lavastaja Hardi Volmeri film "Johannes Pääsukese tõeline elu", mis kajastab fiktsionaalselt Pääsukese 1912. aasta filmi- ja fotoretke Setumaale Eesti Rahva Muuseumi korrespondendina. Pääsukest kehastab filmis Ott Sepp, tema assistenti Harri Volterit Märt Avandi.

Johannes Pääsukese autorportree (1915) illustreerib raamatu "The History of European Photography" I–III I köite kaant. Tema näitust "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" on eksponeeritud enam kui 30 näituspaigas üle kogu maailma.

Johannes Pääsukese näitust "Mees kahe kaameraga" peetakse rahvusvaheliselt eksponeeritud muuseuminäitustest kõige edukamaks. Seda on eksponeeritud mh:

Eesti muuseumide festivalil Narvas

Saksamaal Berliini Kultuuride Muuseumis 

Poolas Wroclawis

Poolas Lodz's,

Prantsusmaal mitmes kohas,

Ungaris Etnograafiamuuseumis,

Kanadas, Tartu Kolledžis

turneed Põhja-Ameerikas,

Ameerika Filmiinstituudis (AFi) Maryland

Ameerika Filmiinstituudis (AFi)  Los Angeles

Viinis suurürituste raames.

Lissabonis suurürituste raames.

Soomes Karjalas

Soomes Joensuu rahvusvahelisel antrop.ja dok.filmide festivalil

Soomes Tamperes