Johannes Heesters

detsember">5. detsember 1903 Amersfoort, Holland – 24. detsember 2011 Starnberg, Saksamaa) oli näitleja ja laulja.

Johannes Heesters
Johannes Heesters, märts 2006
Sünninimi	Johan Marius Nicolaas Heesters
Sünniaeg	5. detsember 1903
Sünnikoht	Amersfoort, Holland
Surmaaeg	24. detsember 2011 (108-aastaselt)
Surmakoht	Starnberg, Saksamaa

Tema lavakarjäär algas 1921. aastal ja filminäitlejakarjäär 1924. aastal filmiga "Hollandi tsirkus" ("Cirque hollandais") ning kestis surmani. Alates 1930. aastate keskpaigast oli ta peaaegu eranditult tegev saksa keeleruumis, kus oli tuntud peamiselt näitlejana.

Heesters sündis Hollandis pere neljast pojast noorimana. Tema isa Jacobus Heesters (1865–1946) oli kaubareisija ja ema Geertruida Jacoba van den Heuvel (1866–1951) oli koduperenaine.

Heesters, kes elas lapsena aastaid Baierimaal vanaonu juures, valdas vabalt saksa keelt. 16-aastaselt otsustas ta saada näitlejaks ja lauljaks ning hakkas võtma hääletunde. Ta pühendus Viini operetile ja debüteeris Viini laval 1934. aastal Carl Millöckeri kolmevaatuselises operetis "Kerjusüliõpilane" ("Der Bettelstudent").

Heesters kolis 31-aastaselt 1935 oma perekonnaga alaliselt Saksamaale.

Saksamaal esines Heesters Adolf Hitlerile ja külastas Dachau koonduslaagrit, mis muutis ta Hollandis paljudele vastumeelseks. Joseph Goebbels lisas Heestersi Saksa Riigile eriti vajalike kultuuritegelaste nimekirja (Gottbegnadeten list), kes olid vabastatud sõjaväeteenistusest. Heesters oli loendis ainus välismaalane, kõige kauem elanu ja viimasena ellujäänu.

Heesters annetas natsionaalsotsialistliku Saksamaa relvatööstusele raha. See tekitas 1970. aastate lõpus ühiskonnas suurt pahameelt. Heesters eitas ise alati raha annetamist, ehkki see on dokumentaalselt hästi tõendatud.

Heestersi sõprade seas oli mitmeid kõrgeid riigiametnikke ja SS-ohvitsere, ta esines sageli Hitlerile ja Göringile ning oli Hitleri lemmiknäitleja. Heesters jätkas esinemist Saksa sõjaväelastele nende laagrites ja kasarmutes kuni teise maailmasõja lõpuni. Tõendusmaterjalist hoolimata eitas Heesters ise siiski alati koonduslaagrite külastamist.

 

Heestersil oli esimese abikaasa Louisa Ghijsiga, kellega ta abiellus 1930. aastal, kaks tütart. Pärast abikaasa surma 1985. aastal abiellus ta 1992. aastal uuesti. Heestersi teine abikaasa Simone Rethel (sündinud 1949) on Saksa näitleja, kunstnik ja fotograaf. Tema noorem tütar Nicole Heesters ja ka tütretütar Saskia Fischer on saksa keeleruumis tuntud näitlejad.

1. jaanuaril 2008 kukkus ta Tiroolis oma suvilas mõneastmelisest trepist alla ja murdis kaks roiet.

Detsembris 2010 teatas 107-aastane Heesters, et on tänu oma 61-aastasele abikaasale loobunud suitsetamisest: "Tegin seda armastuse, oma imelise naise nimel. /.../ Peaksin tema jaoks olemas olema nii kaua kui võimalik."

Ta haigestus äkki ja raskelt 29. novembril 2011 ning toimetati palavikuga haiglasse, kus talle paigaldati südamerütmur ning kust ta lubati nädal hiljem pärast taastumist koju. 17. detsembril pidi ta taas haiglasse minema, kus ta sai insuldi ja suri samas sama aasta jõululaupäeval.

Albumid

• 1965 – Jetzt geh' ich ins Maxim
• 2003 – Ich werde 100 Jahre alt

Singlid

• 1937 – "Ich werde jede Nacht von ihnen träumen"
• 1939 – "Musik, Musik, Musik" (peaosas Marika Rökk)
• 1941 – "Liebling, was wird nun aus uns beiden"
• 1941 – "Man müßte Klavier spielen können"
• 1949 – "Das kommt mir spanisch vor"
• 1949 – "Tausendmal möchte' ich dich küssen"
• 1998 – "Ich werde 100 Jahre alt" (laul)
• 2007 – "Generationen" (peaosas Claus Eisenmann)

• 1984 – Baieri Teeneteorden
• 1993 – Berliini Teeneteorden
• 1999 – Viini linna aumärk
• Bambi (auhind) – 1967, 1987, 1990, 1997, 2003, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011
• 2001 – Platinum Romy (Austria telesarjaauhind)
• 2003 – Kuldne Kaamera (Saksamaa)