Johann Pulk

Pulga lapsepõlve ja nooruse kohta pole midagi teada, tema ülikooli astumise aega arvestades võis ta olla sündinud kas 1480. aastate lõpus või 1490. aastate alguses. Ta oli pärit Tartu piiskopkonna (stifti) aladelt. Tõenäoliselt sai ta ka oma esmase hariduse Tartu linna- või toomkoolis. Pulga eesti päritolu on teada temaaegsetest dokumentidest, kus teda on nimetatud mittesakslaseks (her Johann undudescke Pulck). Leonid Arbusow vanem on teda pidanud ka Tartu raehärra Bollicke (Bolckeni) perekonda kuuluvaks, kuid ta ei olnud teadlik Pulga mittesaksa päritolule viitavast teatest. Tema eesti päritolu avastas parun Friedrich von Stackelberg 1920. aastatel.

1509. aastal immatrikuleeriti Rostocki ülikooli Johannes Vulleck Tartust, kes tõenäoliselt oli Johann Pulk; toona olid sellised nimemoonutused küllaltki tavalised. Pulk õppis seal vabu kunste ja võib-olla ka teoloogiat, kuid tema akadeemiliste kraadide kohta teavet pole. 1514. aastaks oli ta Liivimaal tagasi ning asus Läänemaal tööle avaliku notarina. Kuigi mitmed tolleaegsed Tartust pärinevad vaimulikud said ameteid Saare-Lääne piiskopkonnas, oli vähe neid, kes sinna ka reaalselt elama asusid. Pulk oli aga üks viimastest ning hakkas tänu oma usinale tööle seal peagi karjääri tegema. Hiljemalt 1518. aastaks sai temast piiskopkonna maakirjutaja, kelle pidada oli Lihula maaraamat, mis oli sisuliselt kogu Läänemaa vakuraamat. See raamat on siiani Kopenhaageni Riigiarhiivis säilinud.

1519. aastal lahkus Pulk maakirjutaja ametist ning peagi sai temast kõrgvaimulik: 1522. aastal sai Johann Pulgast Saare-Lääne toomhärra. Pulga-sugustel lihtsat päritolu inimestel oli toona raske kapiitlisse pääseda, sest seal tegutsesid kohalikud mõjukad aadlisuguvõsad (Ungernid, Üxküllid, Fahrensbachid ja teised), kes 1524. aastal saavutasid ka piiskopi nõusoleku sellele, et Saare-Lääne toomkapiitlisse võetakse edaspidi ainult aadlisoost isikuid. Tänu tööle ja edasipüüdlikkusele osutus Pulgal ja ka teistel lihtsamatel toomhärradel pääs toomkapiitlisse vähemalt enne seda daatumit võimalikuks. Eesti päritolu toomhärrasid siiski tema kõrval ei teata.

1527. aastal sai Pulgast toomskolastik, kelle ülesannete hulka kuulus koolielu eest hoolitsemine, aga ka toomkapiitli istungite juhtimine toompraosti äraolekul. Lisaks skolastiku kohale pidas Pulk veel kapiitli majandusülema, fabrikaatori ametikohta ning oli 1532. aastal ka kogu piiskopkonna üks majandusjuhte, ökonoom.

1532. aastal, kui puhkes Saare-Lääne vaenus, liitus Pulk piiskop Reinhold von Buxhoevedeni vastastega ja toetas vastupiiskopina markkrahv Wilhelm von Hohenzollernit. Pole selge, kas ta tegi seda selle pärast, et talle oli südamelähedane viimase luterlik usutunnistus, või oli ta piiskopiga teistel põhjustel tülli läinud. Kuid 1534. aastal, kui Buxhoeveden Läänemaa taas enda kätte haaras, õnnestus Pulgal temaga ära leppida ja oma ametid säilitada. Ilmselt juba aasta pärast seda ta suri, sest pärast 1535. aastat teda enam elusana ei mainita. 1539. aastal on teda surnuna mainitud.

• Tõnis Lukas, Johann Pulck: 15. sajandi lõpp – u. 1535. In: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Koostaja: Sulev Vahtre. Tallinn, 1997. Lk-d 20–21.
• Leonid Arbusow vanem, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. 4 osas, aastad 1899–1913.
• Friedrich von Stackelberg, Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). In: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1927. Tartu, 1928. Lk-d 78–254.
• Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534.
• Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540.