Johann Michael Graff: Saksamaa skulptor

Johann Michael Graff (Johans Michaels Grafs, Johann Michael Graaf, Johann Michael Graaff, Johann Michael Graf või Johann Michael Kraff) oli 18.

sajandi Saksa skulptor ja stukimeister. Tema kõige tunnustatumad tööd on näha Schönhauseni lossis Saksamaal ja Rundāle lossis Lätis.

Lapsepõlv ja haridus

Johann Michael Graff pärines põlisest stukimeistrite perest Baierimaalt Wessobrunnist. Arvatavasti siirdus kunstnik oma varastel õpinguaastatel Brandenburgi, sest tema loomingus puuduvad kodukoha mõjutused. Esile tuleb hoopis Berliinis ja selle lähiümbruses moes olnud dekoratiivne stiil. 23-aastaselt suundus Graff Berliini õppima ja omandas seal oma hilisemates teostes avaldunud silmapaistva õukonnaelegantsi. Meistrile pakkusid silmarõõmu mitmed ehitised: Rheinberg, Sanssouci, Charlottenburg, Potsdami linnapalee. Hilisemas töös Rundāle lossis võib märgata ka Potsdami uue palee jahisaali lahendusest saadud inspiratsiooni. Graffi stiililiseks aluseks on Georg Wenzeslaus von Knobelsdorffi loodud nn Friedrichi rokokoo. Samuti on talle omane rokokoo ja klassika eristamatu kokkusulatamine. Rangete arhitektuurivormide kõrval võib näha õrnu kapriise ja lilleornamente. Graff oli kiire õppija ning sai oma haridusteel inspiratsiooni ka vendade Christian ja Johann Michael Hoppenhaupti trükigraafikast. Tema loomingus on nii rahutust, sümmeetriat, minevikukogemuste kokkuvõtet kui ka ajastule iseloomulikku vabaduse poole pürgimist.

Töö

Johann Michael Graff: Lapsepõlv ja haridus, Töö, Põltsamaa loss 
Rundāle lossi valge saal (1765–68)

Esimesed teated Graffi Berliini töödest pärinevad 1760. aastate algusest. Kindlalt on teada tema osalemine Preisi kuninga Friedrich II abikaasale Elisabeth Christinele kuulunud Schönhauseni lossi rajamisel (1763–64). Lossis on näha mitmeid meistrile omaseid detaile: putofiguurid, daamibüstid ja lilleõied. Nende kordumist võib hiljem näha ka Rundāle lossis. Graffil oli imeline võime tabada ajastu maitset ja stiili. Arvatavasti viis Graff Schönhauseni lossis kasutatud valuvormid ka Rundālesse. Kõigist 42 lilleõiest on Kuramaal vaid mõni selline, mida Schönhausenis pole. Graffi loomingut võib ära tunda Berliini esindushoonetest ka prints Heinrichi majas stukimeistrile iseloomulike daamipeade ja putofiguuride järgi. Aknaid, uksi ja seinaorvasid kaunistavad kunstnikule omased palmitüved. Ka endise Kuramaa hertsogite palee sisekujunduses on näha Graffi dekoori, mis aga tema teiste teostega võrreldes on volüümikam ja raskepärasem. Graff töötas Schönhausenis ka marmoriga, mis andis talle hiljem Kuramaal tiitli Herr Marmorist Graff.

Johann Michael Graff: Lapsepõlv ja haridus, Töö, Põltsamaa loss 
Rundāle lossi kuldse saali dekoor (1767)

1765. aastal sõlmis Graff lepingu Kuramaa hertsogi Peteriga. See viis Graffi koos abikaasa, vend Josephi ning abiliste Virgilius Baumanni ja Lanziga Baltimaadesse. Graff oli Rundāles kohustatud kaunistama 29 ruumi, sealhulgas kolm suurt saali. Samuti kuulusid meistri tööde hulka suur trepihall ja lossi kabel. Lossi saale kaunistav stukkdekoor nagu putopead, torsod, kipsist käed ja jalad toodi kaasa ja monteeriti kokku kohapeal. Aknaorvadesse paigutatud kartuššidel olevad naisepead on kõik valatud ühe vormiga, putopeade tüüpe on aga kokku viis ja torsosid kaks varianti. Üks uhkemaid ruume on kuldne saal, kus Graffi stukkornamendid loovad kahevärvilise stukkmarmori taustal elegantse ja kuningliku mulje. Valge saal, mis oli algselt mõeldud kabeliks, tehti ümber ballisaaliks. Seintel olev dekoor kujutab erinevaid pastoraalseid stseene, aga ka nelja aastaaega ja nelja maailma elementi.

Peale Rundāle on meister tegev olnud ka hertsogi Würzau residentslossis ja Schwethofi lossi ovaalsaali dekoreerimisel. Samuti võttis Graff osa Academia Petrina fassaadide ja siseruumide kaunistamisest.

Põltsamaa loss

Pärast seitsmeaastast teenistust Kuramaal saabus kunstnik Põltsamaale. Seal oli võrreldes eelmiste paikadega märksa väiksem tööpõld ning rahastus. Mõisniku Johann Woldemar von Lauw' ja Graffi vahel 19. märtsil 1772 sõlmitud lepingus oli märgitud, et Graffi ülesanne oli teha kips-, marmor- ja stukktööd kahe aasta vältel. Samuti pidi Graff osa materjale ise muretsema, sealjuures pidid need olema võimalikult odavad. Graffil olid töödel abilised, kuid nende täpset arvu pole teada. Kindlat stukiga kaetud tubade arvu pole samuti enam teada. Teada on, et neid oli vähemalt seitse, nende seas marmorsaal, medaljonituba, trepiruum beletaaži nurgatoas ja kaks ruumi alumisel korrusel.

Johann Michael Graff: Lapsepõlv ja haridus, Töö, Põltsamaa loss 
Põltsamaa lossi marmorsaal (19. ja 20. sajandi vahetusel)

Kõige silmapaistvamaks teoseks on lossi peasaal. Graff on saali optiliselt kõrgendanud, lisades seintele peegleid, lae ja seinte vaheline peegelvõlv on kaetud rohke stukkdekooriga. Akantused ja orvandid on laenatud Hoppenhauptidelt, lillegirlandid, putofiguurid ja daamipead Schönhausenist ja Rundālest. Lilled, konnakarbid ja rosetid koonduvad peeglite, akende ja uste juurde. Kõiki detaile on vastavalt ruumi suurusele vähendatud ning kasutatud on ajastu moevärvi – roosakasvioletset. Veel on Graff kaunistanud lossi trepihalli, mis on küll ebakindlam, kuid mille motiivivalik viitab Graffi Berliini päevadele. Näha võib spiraalrosette, orvandeid, vaasides olevaid palmipuid jms. Loodusmotiivid on Graffi loomingus väga tähtsad – lillevanikud, väätornamendid ja palmisarnased puud olid kõik kesksel kohal. Samuti võis näha karbimotiive ning väikseid linnukesi. Medaljonitoa lae keskosas võib näiteks näha kurge valmistumas poegi nokaga toitma. Veel on ornamentidest näha maske, vaasimotiive ja trofeekimpe. Graffi loomingus on seinad väga korrapäraselt jaotatud ning kaetud maalilise dekooriga, mille puhul polnud ülesanne katta tervet seinapinda, vaid koondada kaunistused ansamblitesse. Graffi teosed on tüüpilised Friedrich Suure stiilinäited, kuid on eristatavad siiski omapärase käekirja tõttu.

  • Kahjuks oli Graff juba aasta pärast alustamist tagasi Jelgavas ning tööd viidi lõpuni klassikalises stiilis. 1776. aastal töötas Graff Varssavi kuningapalee kabelis. Alates sellest jäi meister Poolasse, kus Varssavi palee ja Łazienki suveresidentsi juures töötamise järel anti talle ka kuningas Stanisław Augusti peastukatööri amet.

Tähtsus

Johann Michael Graff oli andekas ja tunnustatud stukimeister ja skulptor. Pärast Saksamaal töötamist aitas Graff elegantsel barokkstiilis dekooril jõuda ka Baltimaade mõisatesse ning jättis oma jälje Eestis Põltsamaa lossi.

Galerii

Viited

Välislingid

Tags:

Johann Michael Graff Lapsepõlv ja haridusJohann Michael Graff TööJohann Michael Graff Põltsamaa lossJohann Michael Graff TähtsusJohann Michael Graff GaleriiJohann Michael Graff ViitedJohann Michael Graff VälislingidJohann Michael GraffRundāle loss

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Tõnis NiinemetsTaaniRähnMaret MaripuuTartu linnapeaKuuse-kooreüraskMõõtühikute loendPostimeesViljandi ordulinnusVaskpuhkpillidPrantsuse kirjanike loendRaudJuhan ViidingKadri RämmeldJüriöö ülestõusSamblikudLäti linnade loendSõltuvusRapla maakondPäikeOtt TänakArmastus kolme apelsini vastu (näidend)ArgentinaMärt AvandiOravHarilik sinilillGröönimaaJaan PoskaHiireviuAlbaaniaTurvasVäärisgaasidEesti mütoloogiaCoop EestiJaapanBisfenool AJaan UnduskPäikesesüsteemEpiteetMaaRabaJeesusFotosünteesAtmosfäärPärtel-Peeter PereNorraMetsnugisKalle LaanetEduard WiiraltRootsiEstonia katastroofMuusikalEesti Konservatiivne RahvaerakondTäius (metsandus)Rootsi aegMaarjapäevMaris SildSaara NüganenYouTubeDNANibelungide laulRiikide loendFranz Malmsten juuniorHanno PevkurViikingidLaulupidu🡆 More