Jaani Lade

Jaani lademe all lamab Adavere lade ja temal lasub Jaagarahu lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Artur Luha aastal 1930. Lademe stratotüübiks valis ta Jaani rannas paljanduvad kivimikihid. Hiljem leiti, et see stratotüüp on ebarahuldav ja uueks stratotüübiks on Paramaja pank. Lademele on nime andnud Saaremaa Jaani kirik. Üleilmses standardis vastab sellele ülemises osas Sheinwoodi lade, alumises osas aga Telychi lade.

Lademe varasem nimetus oli Jaani mergel.

Lademe vanus on 427...428,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Jaani kihistu, milles on eristatud Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud, ning Anelema kihistu. Samuti kuuluvad sellesse Rīga kihistu Tõlla kihid.

Leedu idaosas eristatakse selles Jočionysi kihistut ja Paprieniai kihistut. Leedu lääneosas eristatakse selles Ragainė kihistut, seal ja maa keskosas ühendatakse Jaani ja Jaagarahu lademed Leedus ühiseks Jaani-Jaagarahu lademeks.

Lademe paksus Eestis on 30–70 m.

Lademe avamusalad on saartel Saaremaa ja Muhu põhjaosas ning Eesti mandriosas läänerannikult Vändrani. Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ja Kagu-Eestis. Lademe piiride täpsem määratlemine on sageli raskendatud, kuna selle piir Adavere lademega asub tihti ühesuguse mergli massis, piiri Jaagarahu lademega liigestavad aga biohermid.

Lade paljandub näiteks Undva pangal, Ninase pangal ja Jädiveres..

Lademe kivimkoosseisus on palju merglit ja lubjakivi.