Jēkabpils

Jēkabpils
läti Jēkabpils
Jēkabpilsi lipp Jēkabpilsi vapp
Pindala	25,5 km² (2023)
Elanikke	21 436 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 52′ E

Linn on vabariikliku keskalluvusega linn; 1. järgu haldusüksus.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Jēkabpilsi elanikest lätlasi 58,9%, venelasi 28,4%, valgevenelasi 3,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,9%, teistest rahvustest inimesi oli 3,2% ja rahvus oli teadmata 1,2%.

Jēkabpils on linn 12. veebruarist 1670. Saksakeelse nime Jakobstadt sai ta asutaja, Kuramaa hertsogi Jakobi järgi. Linna esialgsest elanikkonnast moodustasid suure osa Moskva tsaaririigist pagenud vanausulised.

 

Põhjasõjas 5. augustil (vkj 25. juulil / 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus Kuramaal Jēkabpilsi lähedal Rootsi vägede, mida juhtis kindralmajor Adam Ludwig Lewenhaupt, ja Vene-Leedu vägede, mida juhtis suurhetman Michał Serwacy Wiśniowiecki, vahel Jakobstadti lahing, mille võitsid Rootsi väed.

Pärast Kuramaa hertsogiriigi liitmist Venemaa keisririigiga oli Jēkabpils Selburgi Oberhauptmannschafti ja hiljem 1864. aastast Daugavpilsi ehk Dünaburgi kreisis.

5. juulil 1919 jõudsid linna Eesti väed koos Taani üksustega.

Linn on aja jooksul laienenud ning liitnud endaga 1962. aastal Daugava jõe paremal pool asunud Krustpilsi linna, mis oli asutatud 1237. aastal, samuti aastal 1899 tekkinud Zīlāni asula.

Jēkabpilsis asub Struve geodeetilise kaare üks mõõdupunkte.

Aastatel 2009–2021 oli Jēkabpils vabariigilinn.

•  
  Jēkabpilsi kaldapealne
•  
  Keskväljak
•  
  Õigeusu kirik
•  
  Jēkabpilsi tänavavaade
•  
  Katoliku kirik

• Sala mõis (Jēkabpils)
• Kenni mõis
• Veseļi