Irén Lovász: Ungari laulja

aprillil 1961) on üks maailma tuntumaid ungari rahvalaulikuid. Ta pole mitte ainult laulja, vaid ka uurija, kel on akadeemiline teaduskraad (PhD). Tema esinemistes on ühendatud teaduslik ettevalmistus ja laulja esinemisanne.

1979–1981 Attila Józsefi Teadusülikool, Szeged (MA)

1991–1995 Ungari Teaduste Akadeemia Doktorinõukogu doktoristipendium: etnograafiakandidaat

Dissertatsioon: "Sakraalne kommunikatsioon. Rahvalike palvete antropoloogiline uurimus"

Irén Lovász on üles kasvanud Alföldis ungari peres, kus laul oli igapäevase elu loomulik osa, nõnda õppis ta esimesed rahvalaulud oma vanematelt. Filoloogiatudengina Szegedis läks ta oma esimestele rahvalaulukogumisretkedele erinevatesse ungari elanikkonnaga paikadesse Ungaris, Rumeenias, Horvaatias ja Slovakkias. Rahvalaulude laulmise kohta on ta enim õppinud oma perelt ja välitööde käigus talunaistelt külades.

1987–1995 oli Irén Lovász teadustöötaja Etnograafiamuuseumi Rahvamuusika Arhiivis, kus tal oli võimalus vahetult tutvuda Béla Bartóki, Zoltán Kodály ja László Lajtha ning Zsuzsanna Erdélyi kuulsate kogudega.

1986–1995 õpetas ta Pécsi Janus Pannoniuse nimelises teadusülikoolis semiootikat, kommunikatsiooniteooriat ja kultuuriantropoloogiat.

1980. aastatel osales Lovász Ungari tantsutubade liikumises. Talle on antud Rahvakunsti Noore Meistri tiitel ning ta on edukalt esinenud folkloorifestivalidel Walesist Soomeni.

Ta on ungari rahvalaulu ja tavandifolkloori õpetajana osalenud Ungari Waldorfi lasteaiakasvatajate koolitamises.

Ta on olnud vanamuusika kollektiivide solist, kuid on teinud ka tänapäevast muusikat, töötanud koos džässmuusikutega ning käinud Euroopa-turneel džässkitarrist Ferenc Snétbergeriga.

Esimese sooloplaadi ("Világfa" ('Ilmapuu') 1995, 1999 Fonó Records) tegi ta Ungari Etnograafiamuuseumi palvel Ungari riigi loomise tuhande aasta arheoloogianäituse saatemuusikaks. Muusika autor oli László Hortobágyi. Lovászi esimene välismaine sooloplaat, "Világfa" ümbertöötatud väljaanne ("Rosebuds in a Stoneyard", Erdenklang 1996) sai Saksa muusikakriitikute auhinna rahvamuusika/maailmamuusika kategoorias. Eesti helilooja Peeter Vähi on tema häälele komponeerinud modernse muusikateose, milles Lovász laulab tiibeti- ja sanskritikeelseid tekste. ("Supreme Silence", CCn’C Records 1998)

1998–2003 töötas ta koos ansambliga Makám. Etnodžässi võtmes koostöös kasutavad nad ungari rahvamuusika ja erinevate traditsiooniliste kultuuride etnilisi kõlasid ja pille. Nende ühised plaadid on "Skanzen" 1999, "9 Colinda" 2001 ja "Szindbád" 2002 (Fonó Records).

Aastal 2000 oli ta solistina ringreisil koos Hungarian World Music Orchestraga, mis koosneb ungari džäss- ja rahvamuusikutest. Aastal 1999 sai alguse koostöö Brno tšehhi-morava-slovaki kaasaegse rahvamuusika grupiga Teagrass. Aastal 2000 ilmus nende ühine plaat Ida-Euroopa regiooni eri paikade rahvamuusikast inspireeritud maailmamuusikaga. ("Irén Lovász – Teagrass: Wide is the Danube", CCn'C Records 2000)

2001. aastast on ta eksperimentaalse Euroopa muusika ühingu e-jam liige. See annab kontserte peamiselt Austrias.

2001. aastal sündis koostöös lüüramängija István Kónyaga edukas programm ungari renessansiluulest ja -lauludest.

2001 sai alguse eriline projekt kontrabassimängija Attila Lőrinszkyga: akustiline duo, meditatiivne muusika, siserännakud nelja loodusliku ürgelemendi – maa, vee, tule ja õhu – esilemanamisega.

2005. aastal lõi ta uue muusikalise vormi ning andis oma uue ansambliga välja plaadi "Fellegajtó" ('Pilveuks', Hungaroton Classic 2005), mis ehitab arhailiste ungari rahvalaulude, sakraalsete laulude ja gregoriaani viiside põhjal uue muusikalise maailma.

2006. aastal käivitas ta neljaosalise plaadiprojekti, mille aluseks on inimhääle ravivägi. Sarja esimene plaat kannab nime "Égi hang" ('Taevane hääl', autori väljaanne). Plaadil on Ungari Muusikateraapia ühingu soovitus ning sellel teevad kaasa Zoltán Mizsei lauluühinguga Voces ja Balázs Szokolay Dongó.

Aastaks 2008 on sarja kaks esimest plaati ('Taevane hääl' 2006 ja 'Sisemine hääl' 2007) saavutanud kuldplaadi staatuse.

Peale selle laulab Lovász erinevate väljaandjate maailmamuusika kogumikplaatidel ja teeb kaasa mitmesugustes muusikaprojektides.

• Világfa (Ilmapuu, muusika: Hortobágyi László) Magyar Nemzeti Múzeum (Ungari Rahvusmuuseum 1995)
• Rosebuds in a Stoneyard (muusika: Hortobágyi, Erdenklang Musikverlag 1996)
• Supreme Silence (muusika: Peeter Vähi, CC’nC Records 1998)
• Világfa (Ilmapuu, muusika: Hortobágyi, Fonó Records 1999)
• Skanzen (muusika: Makám, Fonó Records 1999)
• Wide is the Danube (muusika: Teagrass, CC’nC Records 2000)
• 9 Colinda (muusika: Makám, Fonó Records 2001)
• Szindbád (muusika: Makám, Fonó Records 2002).
• Fellegajtó (Pilveuks, muusika: Mizsei, Lukács, Szokolay, Lovász, Hungaroton Classic 2005)
• Égi hang (Taevane hääl, muusika: Lovász, VOCES3, SIREN VOICES 2006)
• Belső hang (Sisemine hääl, muusika: Lovász, Balázs, Pintér, Gesztelyi, SIREN VOICES 2007)

• 1996 Saksa muusikakriitikute auhind
• 2003 aasta parim lauljanna, eMeRTon
• 2006 Béla Bartóki preemia
• 2008 Tallinna Filharmoonia kontserdisarja "Diplomaatilised noodid" publikumenu kategooria esikoht (kontserdid "Igaviku hääl" Tartus ja Tallinnas 14. ja 15. veebruaril 2008)