Ilmar Mikiver: Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja teatrimees

jaanuar 1920 Loksa – 26. september 2010 Washington) oli eesti ajakirjanik ja luuletaja. Aastatel 1988–1992 oli ta raadiojaama Ameerika Hääl Eesti Osakonna juhataja.

Ta õppis aastatel 1932–1935 Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja lõpetas 1939. aastal Tallinna Reaalkooli. Aastatel 1940–1943 õppis ta Tartu Ülikoolis ja töötas 1942–1943 Postimehe ajakirjanikuna, põgenes 1943. aastal Soome kaudu Rootsi. 1954. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikooli filosoofiakandidaadi kraadiga.

Mikiver kuulus vabatahtlikuna Soome jalaväerügementi JR 200.

Hiljem töötas Mikiver raadiojaama Ameerika Hääl harutoimetuses Saksamaal Münchenis. Aastatel 1988–1992 juhatas Ameerika Hääle Eesti Osakonda Washingtonis. Ta töötas Ameerika Ühendriikides ka börsimaaklerina.

Ilmar Mikiver kirjutas arvustusi ja esines loengutega ning kirjutas sürrealistlikku luulet (mida ilmus näiteks ajakirjas Mana).

Pärast Ameerika Häälest taandumist kirjutas Mikiver Ameerika ajalehtede ülevaateid Eesti ajakirjandusväljaannetele ning oli New Yorgis ilmuva Vaba Eesti Sõna alaline kolumnist.

Ta oli Jakob Mikiveri poeg.

• Kirves ja tuiksoon: luuletusi 1960-1975. Toronto: Boreas and Mana, 1976.
• Oltsile: uduseil hommikuil su kare säär kumas tubakapeenarde vahel... (bibliofiilne väljaanne, 8 lk., 25 eksemplari). Stockholm: Otto Paju, 1994.
• Urb: teine kogu luuletusi. Tallinn: Maarjamaa, 2007.
• Ankruketi lõpp. 9 esseed eesti luulest. Koost. ja järelsõna T. Hennoste. LR 2010, nr 36-37.

• 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk (tähelepanuväärsete teenete eest raadioajakirjanikuna)

• Ilmar Mikiver Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Saratseenid on tulemas! Estonian World Review, 18. november 2005