Ikoon

See artikkel räägib pühapildist idakirikus; semiootika mõiste kohta vaata artiklit Ikoon (semiootika); graafilisel kasutajaliidesel kasutatavate piktogrammide kohta vaata artiklit Ikoon (informaatika); Eesti filmistuudio kohta vaata artiklit Ikoon (filmistuudio)

Laiema määratluse järgi on ikoon mistahes pühakuju, mida austatakse II Nikaia kirikukogul vastu võetud dogma alusel. Tuntakse ka metallist, elevandiluust ja muust materjalist, enkaustika- ja mosaiigitehnikas ja tikitud ikoone. Alates 13. sajandist on kasutusel tsiseleeritud hõberiisad, mis katavad ikoone ja jätavad nähtavale ainult näo ja käed.

Teoloogilise määratluse järgi ikoone austatakse. Au, mida antakse, läheb kujutatud isikutele, kelle autentsete ja armurikaste kujutistena ikoone käsitatakse.

Ikoonide teoloogiline põhjendus on Jumala Sõna lihakssaamine. Saades inimeseks, muutus Jumal kujutatavaks. Jumalaema, ingleid ja pühakuid kujutatakse ikoonidel sarnasuse tõttu Kristuse eeskujuga. Ikonostaasi ikoonid teevad jumalateenistuse ajal jumaliku tõeluse ligiolevaks.

Õigeusus on ikoonidel liturgiline funktsioon. Pühakodades moodustatakse ikoonidest ikonostaas. Ikoone kantakse protsessioonidel. Ikoone austatakse ka kodudes.

Ikoonide maalimist peetakse liturgiliseks toiminguks ning see toimub rangelt ettekirjutatud ning käsiraamatutes kirjeldatud tüüpeeskujude järgi, mis võimaldavad stiililist modifitseerimist vaid vähesel määral. Ikoonimaalija kunst ei avaldu teema originaalsuses, vaid tasakaalus etteantud kompositsiooniskeemi ja individuaalsuse vahel.

Maalitakse tavaliselt pärnapuidust alusele kantud kriidist, alabastrist või nende segust krundile munatemperavärvidega, liikudes tumedatelt toonidelt heledatele. Värvidel ja joontel on sageli sümboolne tähendus. Ikoonil on alati ka kiri ning diakriitilised märgid. Taustad kaetakse enamasti lehtkullaga. Kogu pilt kaetakse linaõlivärnitsaga.

Kasutatakse ka enkaustikat, emaili, mosaiiki ja tikkimist.

Ikoonimaal sai arvatavasti alguse hilisantiikaja portreemaalist eelkõige Egiptuses (Faijumi muumiaportreed). Ikoonimaalimisest on teateid alates 4. sajandist ning tõendeid 6. sajandist (Siinai Püha Katariina klooster). See levis Bütsantsi kaudu Lõuna-Itaaliasse, Balkani slaavi maadesse ja Venemaale (Novgorodi ikoonimaali koolkond, Suzdali ikoonimaali koolkond, Moskva ikoonimaali koolkond). Olulisemate ikoonimaalijate seas on Theophanes Kreeklane ja Andrei Rubljov. Eesti tuntuim ikoonimaalija oli Gavriil Frolov.

• Imettegev ikoon
• Ikonograafia
• Ikoonikapp

• Ikoon. EAÕK koduleht
• Икона/Ikoon õigeusu vene-eesti seletavas sõnaraamatus
• Õigeusu ikoonid – kust nad tulevad ja millest räägivad? - portaalis Novaator
• Ikooni värvide sagedasemad tähendused (laste õppematerjal TÜ kunstimuuseumi ikooninäituse juurde)
• R. Varblane. Kui tõde on avanenud, ei saa seda enam peita. - Sirp, 08.06.2018 (näituse „Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust“ kohta)
• T. Erelt. Mis on ikoon? - Oma Keel 2005, nr 1 (sõna 'ikoon' erinevatest tähendustest eesti keeles)