Iirimaa Meedia

Iirimaa ajalehtede süsteem koosneb neljast üleriigilisest päevalehest, umbes 50 regionaalsest ja 12 kohalikust lehest, samuti umbes 32 peamiselt tasuta linnalehest.

Ajalehed on Iirimaal väga populaarsed. Iirimaa rahvusajalehtede (National Newspapers of Ireland) ühendatud riikliku lugejaskonna uuringu (Joint National Readership Survey) kohaselt loeb 91% täiskasvanud iirlastest regulaarselt mõnda ajalehte.

Olulisemad päevalehed on Irish Independent, The Irish Examiner, The Irish Times, Irish Daily Star ja Evening Herald. Suurima läbimüügiga on Irish Independent, mida avaldatakse nii tabloid- kui ka kvaliteetleheformaadis.

Põhja-Iirimaal on peamised ajalehed Irish News, mida peetakse sotsiaaldemokraatide ja leiboristide häälekandjaks, ning Belfast Newsletter, mis on unionistide-meelne. Belfast Telegraph on peamine Põhja-Iirimaa õhtuleht. Jaanuaris 2005 hakati välja andma Daily Irelandi, mis pooldas mingil määral parteid Sinn Féin. Daily Ireland väitis end olevat (koos enda pooldava poliitikaga) üleiirimaaline ajaleht, kuid tema müüginumbrid olid Põhja-Iirimaal ja Dublinis palju suuremad, kui ülejäänud saarel. Ajaleht suleti septembris 2006.

Juhtiv pühapäevaleht levikult on Sunday Independent, millel on iga nädal üle miljoni lugeja; see on suur hulk, arvestades, et Iirimaal on ainul 1,25 miljonit majapidamist. Teised populaarsed ajalehed on The Sunday Tribune, The Sunday Business Post, Ireland on Sunday ja Sunday World (viimast avaldatakse eraldi väljaannetena Iiri Vabariigile ja Põhja-Iirimaale).

Üks märgatavaid trende iiri ajalehtede seas on Iirimaa väljaanded Inglismaa ajalehtedest, nende seas on The Irish Sun, Irish Mirror, Irish News of the World ja Iiri variant The Sunday Timesist, mis on ainuke kvaliteetleht. Mõnikord pannakse sellesse kategooriasse ka Irish Daily Star, kuigi selle iiri uudiste osakaal on palju suurem, kui teistel inglise väljaannetel. 50% lehest kuulub Independent News and Mediale. Ireland on Sunday (Iiri versioon Mail of Sundayst) edu järel hakati avaldama Irish Daily Maili, esimene väljaanne ilmus veebruaris 2006. Ireland on Sunday nimeks sai The Irish Mail on Sunday septembris 2006.

Iirimaal on arvukalt kohalikke nädalalehti. Enamikul krahvkondadest ja suurematest linnadest on kaks või rohkem lehte. Munsteri Evening Echo, mida antakse eraldi välja nii Corki kui ka Limericki piirkondadele, on kohalik päevaleht. Huvitav on tõik, et Dublin üks ainukesi piirkondi Iirimaal, millel ei ole suurt kohaliku lehte; The Dublin Evening Mail suleti 1960ndatel. The Evening Herald reklaamib end vahel Dublini kohaliku ajalehena, kuid see ilmub üle riigi. Aastal 2003 hakati avaldama Dublin Dailyt, kuid see ei leidnud piisavalt lugejaid, et olla jätkusuutlik. Dublin Daily suleti pärast 90 numbrit ja täielikku imagomuutust Dublin Eveningu nime all. Aastal 2008 hakkas Gazette Group avaldama mitut kohalikku lehte.

Sügisel 2005 avaldas Daily Mail ja General Trust plaani hakata avaldama Dublinis tasuta ajalehte Metro. Independent News and Media otsustas vastata tasuta versiooniga Evening Heraldist, Herald Metro. DGMT kasutas õiguslikke vahendeid, et keelata INM-il kasutada sõna “metro” nende ajalehe pealkirjas. 7. oktoobril 2005 anti DGMT sellekohane kohtutõkend. Samuti paljastati, et Irish Times võtab endale 33% Metrost ja loob uue nime. 10. oktoobril tuli välja Metro, INM muutis aga oma rivaalitseva tasuta ajalehe nime Herald AM-iks ja avaldas selle samal kuupäeval.

Eespool mainitud ingliskeelsetele ajalehtedele on Iirimaal ka mitu iirikeelset vastet. Nende seas on nädalaleht Foinse Foinse ja päevaleht Lá Nua. Foinse keskendub peamiselt iiri keelega seonduvatele probleemidele ja Gaeltachti afäärile, kuid sisaldab muidki teemasid, näiteks aktuaalsed probleemid, riiklikud ja rahvusvahelised üritused jne, sealhulgas rubriik "Foinse sa Rang", mis on suunatud Leaving Certificate'i õpilastele, et aidata neid iiri keele eksamiks valmistumisel. Lá Nua'd trükitakse Belfastis ning see keskendub aktuaalsetele sündmustele ja poliitikale.

Independent News & Media grupp omab suurt osa Iiri meedia turust, eriti ajalehtede osas. Tema omad on Evening Herald, Irish Independent ja Sunday Independent, ta kontrollib Sunday Worldi ja The Stari ning mõjutab suuresti Sunday Tribune'i. Kuni 2004. aastani oli tal ka suur osa kaabeltelevisioonifirmast Chorus Communications.

Suuremat osa Iiri väljaannetest iseloomustavad tugevad poliitilised seisukohad. Irish Times on hinnanguliselt kõige liberaalsem ajaleht sotsiaalsete probleemide suhtes, samas kui Irish Independent on konservatiivsem. Ühtegi Iirimaa peamist ajalehte ei seostata kindla poliitilise parteiga, kuigi Irish Pressi loeti tema avaldamise ajal Fianna Fáili pooldajaks ja Irish Timesi nähti enne 1960. aastat unionistide pooldajana. Arvamused Põhja-Iirimaast on sama kirjud kui ühiskonnaski, alustades tugevalt vabariigivastasest Sunday Independentist kuni kaastundlikuma Sunday Business Postini.

Iiri ajakirjamaastikul on kohalikele ajakirjadele väga raske lugejaskonda leida, kuna rahvusvahelisi ajakirju on saadaval sadu. Rahvusvahelistest ajakirjadest on Iirimaal loetumad Time Europe, The Economist, Woman's Day, Hello! ja Reader’s Digest. Kohalikest ajakirjadest on loetumad RTE Guide, Image Magazine, Hot Press, Phoenix, Business and Finance, Sky Sports Magazine ja Ireland’s Own.

Iirimaal on neli vaadatumat üleriiklikku telekanalit: RTE One (avalik-õiguslik),RTE Two (avalik-õiguslik), TV3 Ireland (kommerts) ja TG4 (kommerts). Põhja-Iirimaal on kolm rahvuslikku telekanalit: BBC One Northern Ireland (avalik-õiguslik), BBC Two Northern Ireland (avalik-õiguslik) ja UTV (kommerts). Enim vaadatud on Iirimaal iiri päritolu telenalaid, vaadatakse ka Suurbritannia telekanaleid.

Satelliittelevisioon on Iirimaal saadaval olnud 1989. aastast, kuid väga populaarseks pole kaabeltelevisiooni suurema kasutuse tõttu aga saanud. Suurem osa Iirimaa elanikke kasutab televisiooni ühenduseks just nimel kaabeltelevisiooni. 2006. aastal oli 40% Iirimaa leibkondadest kaabeltelevisiooniühendus, mis teeb Iirimaast ühe maailma enim kaabeltelevisiooniga varustatud riigi. Hiljem on need numbrid pisut langenud, kuna üha populaarsemaks on muutnud digitaaltelevisioon.

Iirimaa elanikud on televisiooni vaatamisele pühendatud aja poolest maailmas Suurbritannia, USA ja Itaalia järel neljandal kohal – iirimaalane kulutab päevas televisiooni vaatamisele 3,29 tundi.

Telerite arvu poolest on Iirimaa maailmas 32. kohal – keskmiselt on tuhande Iirimaa elaniku kohta Iirimaal 453,187 telerit. Sellega jääb Iirimaa Eestile napilt alla – Eestis on 1000 elaniku kohta 453,863 telerit.

Iirimaa telekanalid

Iirimaa telekanaleid võib liigitada järgmiselt.

Meelelahutus:

• RTÉ One
• RTÉ Two
• TV3
• TG4
• 3e
• Buzz TV
• City Channel (Dublin)
• City Channel (Galway)
• Channel South
• DCTV
• Cork Community TV
• MiTV
• P5tv
• RTÉ News Now
• The Den
• Cúla 4
• BBC One Northern Ireland
• BBC Two Northern Ireland
• UTV
• Channel 4
• Five
• C9TV
• NvTv

Sport:

• Setanta Ireland
• Setanta Sports 1

Iirimaa Vabariigis on viis üleriigilist raadiojaama: RTE Radio 1, RTE 2fm, RTE lyric fm, RTE Raidio na Gaelyachta ja Today FM. Newstalk 106 on kvaasi-rahvuslik raadiojaam. Põhja-Iirimaal on kaks rahvuslikku raadiojaama: BBC Radio Ulster ja Downtown Radio.

85% elanikkonnast kuulab raadiot iga päev.

Iirikeelseid (gaelikeelseid) raadiojaamu on kuus:

•RTÉ Raidió na Gaeltachta (RnaG) – rahvuslik raadiojaam, osa RTE frantsiisist

• Anocht FM – samal sagedusel, mis Raidió na Gaeltachta, mõeldud nooremale kuulajaskonnale

•Raidió Rí-Rá – muusikaraadio noortele, saadaval internetis

•Raidió Na Life – Dublini piirkonna raadio

•Raidió Fáilte – broadcasting Belfasti piirkonna raadio

•Radió Idirlíon – muusikaraadio, saadaval internetis

Sõltumatud raadiojaamad (Independent Local Radio, IRL) Iirimaal

Iirimaal on 25 kommertsraadiojaama. Mitut krahvkonda katab vaid üks raadiojaam, kuid Dublinis ja Corkis on neid mitmeid. Enamik sõltumatuid raadiojaamu saab oma uudised INN-ilt (Independent Network News).

Sõltumatud raadiojaamad Dublinis

•Dublin's 98 – üldine teenindus

•FM104 – üldine teenindus

•103.2 Dublin City FM – üldine teenindus

•Dublin's Q102 – vanemale kuulajaskonnale

•Spin 1038 – tantsumuusika ja nooremale kuulajaskonnale

•Dublin's Country Mix 106.8 – kantrimuusika, iirimeelne raadiojaam

•Phantom 105.2 – alternatiivroki raadiojaam

Sõltumatud raadiojaamad Corkis

•96FM ja C103 (topeltfrantsiis) – C103 on vanemale kuulajaskonnale, spordi- ja põllumajandusuudised

•Red FM – noortele suunatud raadiojaam

Leinsteri sõltumatud raadiojaamad:

•East Coast FM – Wicklow' krahvkonna raadio

•KCLR 96FM – Carlow ja Kilkenny krahvkonna raadiod

•Kfm – Kildare’i krahvkonna raadio

•South East Radio – Wexfordi krahvkonna raadio

•Midlands 103 ja Midlands Gold – Laoisi, Offaly ja Westmeathi krahvkonna raadiod

•LMFM – Meathi ja Louthi krahvkonna raadio

Munsteri sõltumatud raadiojaamad:

•Clare FM – Clare’i krahvkonna raadio

•Spin South West – Limericki, Clare’i, North Kerry, Tipperary ja South West Laoisi krahvkonna raadio

•Live 95FM – Limericki linna ja krahvkonna raadio

•Tipp FM – Tipperary krahvkonna raadio

•Radio Kerry – Kerry krahvkonna raadio

•WLR FM – Waterfordi linna ja krahvkonna raadio

Connachti/Ulsteri sõltumatud raadiojaamad:

•Galway Bay FM – Galway linna ja krahvkonna raadio

•Ocean FM – Sligo, North Leitrimi ja South Donegali krahvkonna raadio

•Mid-West Radio – Mayo krahvkonna raadio

•Shannonside FM – Longfordi, Roscommoni, East Galway ja South Leitrimi krahvkonna raadio

•Northern Sound Radio – Cavani ja Monaghani krahvkonna raadio

•Highland Radio – Donegali krahvkonna raadio

Raadiokanalid, mida on võimalik kuulata ka veebis

Hoolimata suurest hulgast Iirimaal paiknevatest tehnikaettevõtetest ja üldisest kõrgtehnoloogilise riigi kuvandist, jääb Iirimaa interneti levikult maha paljudest lääneriikidest. Juurdepääs lairibale on jäänud konkreetseks probleemiks: 2006. aasta septembri hinnangu kohaselt on juurdepääs lairibale vaid 8 protsendil iiri leibkondadest, mis asetab Iirimaa Euroopa Liidus viletsuselt üheksandaks. Iirimaa asustustiheduse muster on üks süüdlane ja mõnes maapiirkonnas pole lairiba varustajaid peale kallite satelliiditeenuste.

Iirimaal on arvukalt uudiseveebisaite, mis on ainult veebipõhised, mis põhiliselt keskenduvad majandusuudistele, näiteks Businessandleadership.com, Siliconrepublic.com, Businessworld.ie ja Insideireland.ie. Irishhealth.com on avanud ka muude uudiste rubriigi.

Eircom on põhiline internetiteenuste pakkuja, pakkudes nii sissehelistamis- kui ka lairibateenust. BT Ireland Interneti lisa, Ireland On-Line on teine põhiline interneti püsiühenduse pakkuja, kellel on ka palju interneti sissehelistusteenusega kasutajaid. Teised lairibateenusepakkujad sisaldavad ka kaablioperaatoreid NTL Ireland ja Chorus traadita side pakkuja Digiweb, Irish Broadband, Clearwire ja sideoperaator Magnet.

Internetireklaamiks kulutatavad summad Iirimaal on viimase kuue aasta jooksul kasvanud enam kui kolm korda. 2004. aastal kulutati sellele 9 miljonit eurot, 2010. aastal aga üle 30 miljoni euro. See näitab, et internet on üha populaarsem meedium, mida kasutatakse üha enam.

Populaarsemad veebiväljaanded Iirimaal:

Google (üldhuvi, ingliskeelne)

Inside Ireland (ingliskeelne)

Inside Ireland (iirikeelne)

Live Ireland (üldhuvi, ingliskeelne)

Yahoo UK and Ireland (üldhuvi, ingliskeelne)

1st Headlines (üldhuvi, ingliskeelne)

Big News Network (üldhuvi, ingliskeelne)

EIN News (üldhuvi, ingliskeelne)

Index Mundi (üldhuvi, ingliskeelne)

Inside Eire (üldhuvi, ingliskeelne)

Moreover (üldhuvi, ingliskeelne)

Nabou (üldhuvi, ingliskeelne)

News Now (üldhuvi, ingliskeelne)

One World (üldhuvi, ingliskeelne)

Topix (üldhuvi, ingliskeelne)

Yahoo (üldhuvi, ingliskeelne)

Yahoo (üldhuvi, prantsuskeelne)

Interneti kasutuse ja populatsiooni statistika: 2009. aasta detsembri seisuga oli Iirimaal 2 830 100 internetikasutajat (see moodustab elanikkonnast 67,3%). Alates 2000. aastast on internetikasutajate hulk Iirimaal kasvanud 261,0%.

Uurimusest, mille tegi Iiri Kaubandusministeeriumi ettevõtluse ja töö osakond, selgub, et arvutite ja interneti kasutus on iiri ärides laialdaselt levinud. 2010. aasta I kvartali seisuga omas 92% iiri ettevõtetest internetile juurdepääsu. 75% iiri ettevõtetest kasutab internetti informatsiooni otsimiseks ja 65% kasutab internetipangandust.