Hirvepargi Miiting

august">23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.

Aktsiooni eestvedajateks olid MRP-AEG liikmed Tiit Madisson, Heiki Ahonen, Lagle Parek ja Erik Udam. Rahvast teavitati Ameerika Hääle, Raadio Vaba Euroopa vahendusel ja suuliselt. MRP-AEG Infobülletääni trükiti põlve otsas ja nii said seda lugeda vaid need, kelleni väljaanne tuttavate kaudu jõudis.

Algselt pidi miiting toimuma Raekoja platsil, kuid viimasel hetkel tühistas linnavalitsus selleks antud loa. Miilitsa nõudmisel suunduti edasi Harjumäele. Kanti loosungeid "Molotov-Ribbentropi sobing avalikuks!", "Enesemääramisõigust Baltimaadele!", "Tühistada Molotov-Ribbentropi leping!", "Stalinlikud timukad kohtu alla!", "Vabadust Enn Tartole ja Mart Niklusele!" jt.

Koosolekule leiti sobiv koht Hirvepargi treppidel. Avakõnes rääkis peakorraldaja Tiit Madisson Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingust ja selle salajastest lisaprotokollidest, mis jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Esmakordselt avalikustati lepingu rakendamisest põhjustatud inimohvrite arv ja tõstatati küsimus Eesti omariikluse taastamisest. Mitmetuhandelise kuulajaskonna ees esinesid kõnedega Heiki Ahonen, Erik Udam, Villu Rooda, Lagle Parek, Jüri Mikk, Roman Bode, Kalju Mätik, vastasleeri esindaja kommunist Platon Afanasjev ning luuletustega Merle Jääger ja Raivo Raave. Ühiselt lauldi laulu "Meil merevood on vabad". Lagle Pareki üleskutset end stalinismi ohvrite monumendi algatusrühma kirja panna järgis üle saja inimese.

Eesti NSV meedias asuti miitingut tigedalt maha tegema. Seda nimetati välismaiseks sekkumiseks NSV Liidu siseasjadesse ja fašistide sepitsuseks. Ajalehtedes ilmusid paskvillilaadsed kirjutised, milles püüti Madissoni, Parekit ja Mikku kujutada lihtlabaste varaste ja sulidena, provokaatoritena, kes moonutavad ajalugu.

Meeleavaldusele kogunenud kuni seitsmetuhandelist rahvahulka ei osanud oodata ei võimud ega korraldajad.

Miitingul osalemise tõttu sattusid paljud KGB repressioonide alla. Tiit Madisson oli sunnitud emigreeruma Rootsi.

Peaaegu pool sajandit olid poliitilised algatused Eestis olnud kommunistliku partei täieliku kontrolli all. Hirvepargi miiting oli esimene suur omaalgatuslik rahvuslik-poliitiline meeleavaldus, millesse võimud Gorbatšovi perestroika ja glasnosti tingimustes otseselt ei sekkunud. Kommunistlikus parteis ja KGB-s valitses uues olukorras ebakindlus ja segadus. Rahvas haistis vabadust ja kogus tasapisi julgust. Hirvepargis ei nõutud veel otseselt iseseisvust ja Eesti Vabariigi taastamist, ent korraldajad olid tabanud okupatsioonivõimu kõige õrnemat kohta – Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine tähendas ajaloolise vale ja Nõukogude võimu ebalegitiimsuse paljastamist. Hirvepargi meeleavaldus oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega valmistas ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991. aastal.

• "Hirvepark 25" ja üleeuroopalise kommunismi- ja natsismikuritegude mälestamise päeva tähistamine

12.00 – Okupatsioonide muuseumis linastus Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva vabadus" (90 min)
13.00 – riiklik mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamil. Kõnelesid siseminister Ken-Marti Vaher, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kaitseminister Urmas Reinsalu ja Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums. Esineb kaitseväe orkester.
14.00 – Okupatsioonide muuseumis meenutasid ja analüüsisid Hirvepargi sündmusi:
Lagle Parek, Hirvepargi korraldustoimkonna liige: "Hirvepargi koosoleku ettevalmistamisest"
Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige: "Hirvepargist taasiseseisvumisele"
Mari-Ann Kelam, Eesti esindaja Ühendatud Balti Ameerika Komitees 1987–1993: "USA senaatorite kiri Gorbatšovile"
Mart Nutt, Riigikogu Liige ja Inimõiguste Instituudi esimees: "Inimõigused kui Eesti iseseisvuse nurgakivi"

Taustaks slaidiprogramm

15.30 – Hirvepargi traditsiooniline rahvuslik kõnekoosolek. Kõnelesid Tarmo Kruusimäe, Trivimi Velliste, Andres Herkel, Jüri Adams, Jüri Liim, Juku-Kalle Raid.

18.00 – jätkus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva tähistamine Vabaduse väljakul. Kõnelesid Mart Laar, Tunne Kelam ja Helir-Valdor Seeder. Isamaalisi laule esitas Taavi Peterson.

• 23. augustil 2010 toimus Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek, millega meenutati Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva ja samas paigas 1987. aastal toimunud okupatsioonivastast meeleavaldust.
• Kultuuriselts Hirvepark koostöös Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami bürooga tähistas 23. augustil 2007 Hirvepargi meeleavalduse 20. aastapäeva kontsert-kõnekoosolekuga Hirvepargis, teaduskonverentsi, temaatilise postmargi ja kogumiku "Hirvepark 1987" väljaandmisega.
• Hirvepargi miitingu asukohta tähistab mälestustahvel Lindamäe müüril, millel on kiri: "23. augustil 1987 toimus Hirvepargis rahvakogunemine, mis tähistas Eesti taasiseseisvumise algust".

2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.

• MRP-AEG
• Balti apell
• Balti kett