Hilda Kamdron

otsusega 7.03.1938 a määratud uueks nimeks Ilda Kamdron; 1 VIII 1901 Laiksaare vald, Pärnumaa – 12 IV 1972 Laeva, Tartu maakond, maetud Tartu Raadi kalmistule) oli eesti kunstnik.

Astus Kunstikooli Pallas 1922. aastal Pärnu maakonnavalitsuse stipendiumiga ning õppis seal kuni aastani 1930 (algul Ado Vabbe, seejärel Rudolf Parise õpilasena). Kooli õppenõukogu arvas ta kooli silmapaistvamate õpilaste hulka ning määras talle korduvalt Kultuurkapitali toetuse. Kooli lõpetamine takerdus siiski majandusliku kitsikuse tõttu. Tiina Nurk nimetab teda oma Pallase monograafias Rudolf Parise ateljee väljapaistvaimaks õpilaseks Hando Mugasto kõrval.

1943. aastal astus Kamdron taas Pallasesse graafikaateljeesse ning jätkas kunstiharidust Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1946. aastal graafikuna.

1946. aastal võeti Kamdron Eesti NSV Kunstnike Liitu, kuid visati sealt jäädavalt välja EKP VIII pleenumi otsusega. Oma elu kahel viimasel aastakümnel elas Kamdron Tartus erakliku ja tunnustamatuna. Kunstnik hukkus koos osaga oma loomingust 1972. aastal tulekahjus.

1930. aastail hakkas Kamdron looma assamblaaže, kasutades koos mitmesuguseid materjale, puutükke, kive ja klaasikilde, luues neist terviklikke kompositsioone, mis jäid siis, aga kaua aega hiljemgi, eesti kunstis erandlikuks. Tollest ajast pole paraku ühtki säilinud näidet teada. Hilisem assamblaažilooming seostub 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse otsingutelainega kollaažitehnikas.

Ta lõi arvukalt akvarellportreid, puulõike- ja kuivnõelalehti, pliiatsijoonistusi ning ekspressiivse värvilahendusega õlimaale. Kamdroni tähelepanuväärseteks iseärasusteks olid peen, graafiline joonistusmaneer ja võrratu imiteerimisoskus. Kamdronil oli muu hulgas ka silmapetteni küündiv võime jäljendada akvarellis nii kirju, ajalehtede väljalõikeid, dokumente, postkaarte, maakaarte kui ka isegi rahatähti, mistõttu on tema loomingut nimetatud maagiliseks realismiks. Ta võis paberrahad, mängu- või maakaardid, ajalehetükid, vanad gravüürid edasi anda pisimagi finessini, kaasa arvatud kulumus, narmendavad ääred, ajaga koltunud paber – kõike seda täpselt kaalutletud kompositsioonis, kuid langemata naturalistlikku kopeerimisse. Seda oskust, või pigem andi, oli tal pärast kooli võimalus rakendada Tartu ülikoolis professor Valdese juhendamisel, tehes mitmesuguseid mikro- ja makrojoonistusi, ning "Eesti Entsüklopeedia" ja Eesti Rahva Muuseumi tarbeks. Kamdron on teinud rohkesti täppisjooniseid arsti- ja loodusteaduslikele töödele ning teatmeteostele.