Henri

See artikkel räägib SI-süsteemi ühikust; Luksemburgi suurhertsogi kohta vaata artiklit Henri (Luksemburgi suurhertsog); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Henri (täpsustus).

Ühik on nime saanud ameerika füüsiku Joseph Henry (1797‒1878) järgi.

Üks henri võrdub sellise vooluringi induktiivsusega, milles voolu tugevuse muutus ühe ampri võrra sekundis tekitab läbi tema kontuuri magnetvoo üks veeber. Induktiivpooli induktiivsus on üks henri , kui seda läbiva elektrivoolu tugevuse muutus ühe ampri võrra ühes sekundis indutseerib elektromotoorjõu üks volt:

${\displaystyle {\mbox{H}}={\frac {\mbox{Wb}}{\mbox{A}}}={\dfrac {{\mbox{V}}\cdot {\mbox{s}}}{\mbox{A}}}={\dfrac {{\mbox{J}}\cdot {\mbox{s}}^{2}}{{\mbox{C}}^{2}}}={\frac {{\mbox{m}}^{2}\cdot {\mbox{kg}}}{{\mbox{s}}^{2}\cdot {\mbox{A}}^{2}}}=\Omega \cdot {\mbox{s}}}$

kus Wb ‒ veeber, A ‒ amper, V ‒ volt, s ‒ sekund, J ‒ džaul, C ‒ kulon, m ‒ meeter, kg ‒ kilogramm ja Ω ‒ oom.

Praktikas kasutatakse ka väiksemaid ühikuid:

• millihenri (1 mH = 10^‒3 H),
• mikrohenri (1 μH = 10^‒6 H).