Heljo Vanamõis

aprill 1915 Viljandi – 10. oktoober 1990 Blaxland Sydney lähedal Austraalias) oli eesti maali- ja tekstiilikunstnik.

Ta sündis Viljandis vallakasaka perekonnas Peeter ja Minna Vanamõisa peres neljanda lapsena, Jaan Lattik andis poisile nimeks Heljo. Alghariduse sai ta Viljandi II algkoolis. Läks õppima Viljandi Maagümnaasiumi, aga vaatamata lahtisele peale jäi gümnaasium majanduslike raskuste tõttu lõpetamata. Vanema õe Meta kõrvalt õppis ta selgeks vaibakudumise. Kaheksateistkümneaastase noormehena astus vabatahtlikult kaitseväkke ja pärast sõjaväeteenistust 1930. aastal õppis lühikest aega Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Raha nappis aga endiselt ning ka see kool tuli katkestada. 1930. aastate lõpus töötas ta ametnikuna Elektrivõrgu kantseleis, laulis Viljandi Meestelaulu Seltsi ja Ugala teatri kooris ning tegeles kunstkäsitööga.

1943. aastal sai Vanamõis tellimuse Karl-Siegmund Litzmanni sünnipäevakingituse tegemiseks. Lühikese ajaga valmis pähklipuust vapp "Eestimaa" (2 × 1 m), kus oli kujutatud viikingilaev, mida ümbritsesid maakondade vapid (hävis Tallinna pommitamisel 1944. aastal). Hästi kordaläinud töö eest anti talle luba sõita Saksamaale kunstnikuks õppima. Eksamid kulgesid edukalt ja Vanamõisast sai Müncheni Kunstiakadeemia skulptuuri eriala üliõpilane. Münchenis abiellus ta sakslanna Gertrud Enttichiga, kes õppis samas akadeemias skulptuuri. 1949. aastal rännati koos Austraaliasse, kus ta kujundas kuni 1980. aastani Sydney teedevalitsuses maanteemärke ja -silte, seejärel hakkas vabakunstnikuks Blaxlandis.

Vanamõis oli enne sõda Viljandis tuntud karikaturist. Austraalias viljeles ta foto- ja arvutikunsti ning eesti mütoloogia ainelist pastellmaali. Ta maalis tavaliselt vaid mustale pinnale, kasutades kolme põhitooni kombinatsioone.

1973. aastal andis Vanamõis välja albumid Austraalia keraamikast ja sealsete aborigeenide rahvuslikest ornamentidest "Architectural Pollution" ('Arhitektuuriline saastamine') ja "Conservation and Pollution" ('Säilitamine ja saastamine'), millega sai Austraalia loodushoiuprojektide võistlusel kuldmedali. 1980. aastal lõi ta kohaliku looduse motiividel põhinevaid sõlmvaipu.

Pärast Vanamõisa surma vahendas tema pastellide kodumaale saatmise tema lähedane sõber, kohalik eesti ärimees ja kultuuritegelane Valter Polli.

Üks Vanamõisa valmistatud vaip on ka Eesti Rahva Muuseumi kogus ning neid on ka erakogudes.