Harilik Äädikakärbes

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Äädikakärbes (perekond).

20. sajandi teisel poolel oli harilik äädikakärbes kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.

Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond	Kuuejalgsed Hexapoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kahetiivalised Diptera
Sugukond	Kõdukärblased Drosophilidae
Triibus	Drosophilini
Perekond	Äädikakärbes Drosophila
Liik	Harilik äädikakärbes
Binaarne nimetus
Drosophila melanogaster Meigen, 1830

Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes saadeti 20. veebruaril 1947 Maa orbiidile.

Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste", "niiskus" ja φίλος, phílos, "armastav".

Drosophila liike leidub kogu maailmas. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägedes. Kõige rohkem on liike troopilistes piirkondades. Mõned põhjapoolsemad liigid hiberneeruvad. Äädikakärbsed paljunevad lagunevates taimedes ja seentes. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on oma eluviisilt tihedalt seotud inimestega ning on tuntud koduliikidena.

Äädikakärbsel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuronit, mis kannavad oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse iga lõhna puhul erinevalt. Kõik elektriimpulsid jõuavad umbes 2000 neuronisse, mida nimetatakse Kenyoni rakkudeks. Igat erinevat lõhna tajudes aktiveerub äädikakärbsel 2000 neuronist umbes 5%.

Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X/Y (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni. Praeguseks on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud. Hariliku äädikakärbse karüotüüp (2n) sisaldab 8 kromosoomi.

Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbes on isane. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.

Äädikakärbsed on oma kiire paljunemise tõttu väga populaarne sööt terraariumiloomadele. Nende kasvatamine toiduks on eriti oluline kahepaiksete ja roomajate pidamisel. Söödana on kõige levinum äädikakärbse tiibadeta vorm, sest neid on lihtsam püüda. Harilikku äädikakärbest kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.