Harald Leppikson (11.
november 1933 Kullamaa – 9. september 2005 Tallinn) oli eesti fotograaf ja ajakirjanik.
Harald Leppikson sündis Kullamaa vallas talupidajate perekonnas. 16-aastaselt asus ta õppima Tallinna Tööstuskooli ning suundus selle lõpetamise järel tööle Dvigateli tehasesse. Pärast teenistust Nõukogude armees jätkas Lepikson tööd Dvigatelis ning alustas ühtlasi õpinguid Tallinna Polütehnikumis.
Aastail 1960–1968 töötas ta Eesti NSV kergetööstusministeeriumi konstrueerimisbüroos, kus koostas 50 ratsionaliseerimisettepanekut (näiteks kuulus Leppikson lausriide "mistra" valmistamiseks mõeldud nõeltöötlemismasina NM 1800 välja töötanud kollektiivi, mis pälvis 1967. aastal Nõukogude Eesti preemia). Huvist fotograafia vastu astus Leppikson Tallinna Fotoklubi kunstilise fotograafia ringi ning õppis fotograafiat ka Tallinna Kultuuriülikoolis. 1968. aastast töötas Leppikson kergetööstusministeeriumi fotolabori juhatajana, kellena organiseeris Eesti NSV-s tegutsevate kergetööstusettevõtete ja nende toodangu pildistamist. Ühtlasi hakkas Leppikson tegema kaastööd ajakirjandusväljaannetele.
1978–1994 töötas Leppikson ajalehe Rahva Hääl koosseisulise fotokorrespondendina, 1994–1995 ajalehe Eesti Sõnumid fotograafina. 1995. aastal pensionile jäädes jätkas Leppikson kaastööd ajalehtedele Maaleht ja Sõnumileht ning mitmele ajakirjale.
Harald Leppikson oli ajakirjanik Krista Leppiksoni abikaasa ja Allan Leppiksoni isa.
Rahva Hääle fotokorrespondendina pildistas Leppikson enam kui 300 000 kaadrit, portreteerides töölisi, põllumehi, kaevureid, õpetajaid, kultuuritegelasi, partei- ja riigijuhte ning jäädvustades ühiskonnaelus aset leidnud sündmusi, sh Eesti taasiseseisvumist. Leppikson pildistas ka 15. mail 1990 toimunud Interrinde rünnakut Toompeale.
Kunstilise foto vallas viljeles Leppikson lavastuslikku stiili, arendades välja oma isikupärase käekirja.
Alates 1971. aastast esines Leppikson kokku 20 isikunäitustega ("Inimene ja aeg", "Inimene ja loodus", "Inimene oma ajas", "Inimene, töö ja rahu", "Sirbist Viljaveski leivani" jt) Tallinnas, Tartus, Hiiumaal, Raplas, Kohtla-Järvel, Moskvas, USA-s ja Indias.
Väljaspool Eestit võttis Leppikson osa näitustest NSV Liidus, Prantsusmaal, Saksamaal, Argentinas, Tšehhoslovakkias, Itaalias, Hispaanias ja Rootsis.
Suurem osa Leppiksoni pildistatud negatiividest on antud hoiule Eesti Filmiarhiivi.
Leppikson saavutas ligikaudu pool tuhat[viide?] auhinnalist kohta Eesti, NSV Liidu ja rahvusvahelistel kunstilise foto näitustel. Kolmel korral pälvis ta Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia. 2003. aastal anti talle Rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni (AFIAP) kunstniku nimetus (Leppikson oli neljas eestlane Kalju Suure, Juhan Lasmani ja Peeter Toominga järel, keda selle nimetuse sai). 2004. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Harald Leppikson, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.