Hani: Lindude perekond partlaste sugukonnast

See artikkel räägib lindude perekonnast; kodulinnu kohta vaata artiklit Koduhani; asula kohta Venemaal vaata artiklit Hani (Sahha), Hiina rahva kohta vaata hanid.

Hani
Hallhani (Anser anser)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Ülemselts	Galloanserae
Selts	Hanelised Anseriformes
Sugukond	Partlased Anatidae
Alamsugukond	Hanilased Anserinae
Triibus	Anserini
Perekond	Hani Anser Brisson, 1760

Partlaste sugukonda kuulub kolm alamsugukonda: harakhanilased, kuhu kuulub üksainus liik, hanilased ja partlased. Hanilaste alamsugukonna suurim perekond ongi hani, aga sinna kuuluvad ka perekonnad luik, lagle, ogahani, tuhkhani ja vaaraohani.

Lumehane (Chen), keiserhane (Philacte), stepihane (Cygnopsis) ja vööthane (Eulabeia) käsitletakse ka eraldi perekondadena.

Tänapäeval elab maailmas kümmekond liiki hanesid. Kõige suurem neist on hallhani, kes kaalub 2,5–4,1 kg, kõige väiksem Rossi hani, kes kaalub 1,2–1,6 kg. Kõigil hanedel on jalad ja varbad roosad või oranžid ning nokk on roosa, oranž või must. Kõigil on kõhu- ja sabaalune valge või vähemalt väge hele ja paljudel on peas valget. Kael, keha ja tiivad on hallid, harvem valged, hoosuled osaliselt või täielikult mustad. Lagledest erinevad haned selle poolest, et lagledel on mustad jalad ja nende sulestik on üldiselt tumedam.

Haned tekkisid nähtavasti keskmiotseenis, sest sellest ajast pärinevad vanimad leitud fossiilid. Vanimate leidude kohta on sageli raske otsustada, kas tegu on hane, luige või laglega, sest sel ajal olid need perekonnad üksteisega veel sarnasemad kui tänapäeval. Kirjeldatud on 10 fossiilset haneliiki, kuid nende süstemaatika on veel välja kujunemata. Fossiilsetest hanedest on kõige tähelepanuväärsem Anser pratensis, kes elas varapliotseenis tänapäeva USA maa-alal ja tundub olevat ainus hani, kes kohastus puu otsas elamisega ning just sellepärast eraldatakse teda sageli omaette perekonda Heterochen.

Teaduslikult kirjeldas hane esimest korda Mathurin Jacques Brisson 1760, kuid hallhane kirjeldas esimesena Linnaeus 1758. aastal.

Haned on levinud peaaegu kogu Holarktises, eelistades suvel märgi ja jahedaid subarktilisi ja parasvöötme piirkondi. Paljud liigid rändavad talvel lõuna poole soojematele aladele, kus jaanuari keskmine õhutemperatuur on 0–5 °C.

Eestis elavad hallhani, rabahani ja laukhani. Eksootilisemaid hanesid saab näha Tallinna loomaaias.

Kaks haneliiki on kodustatud. Koduhani põlvneb hallhanest. Ta kodustati Lõuna-Euroopas I aastatuhandel eKr. Hiinas ja mitmel pool Aafrikas peetakse kodustatuna stepihane.

Kõiki haneliike kütitakse mingil määral. Selle tulemusena on väike-laukhani kantud kõikjal levilas punasesse raamatusse ohualtina ning stepihani on üleküttimise ja elupaikade hävitamise tõttu muutunud ohustatud liigiks.

Haned elavad suhteliselt kaua. Koduhani elab keskmiselt 20-aastaseks, teadaolevalt pikima elueaga isend olevat elanud 80-aastaseks.

Hane kehatemperatuur on 40,0–41,0 °C. Hane pulss on 210–320 lööki minutis.

• Anser albifrons (suur-laukhani)
• Anser anser (hallhani ehk roohani)
• Anser brachyrhynchus (lühinokk-hani)
• Anser caerulescens (lumehani)
• Anser erythropus (väike-laukhani)
• Anser fabalis (rabahani)
• Anser serirostris või Anser serrirostris rossicus (tundra-rabahani)

• Anser canagicus (keiserhani)
• Anser cygnoides (stepihani)
• Anser flavirostris või Anser albifrons flavirostris (grööni suur-laukhani)
• Anser indicus (vööthani)
• Anser rossii (väike-lumehani)