Handid: Soome-ugri rahvas

Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti. Handi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal aga 9584.

Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (остяки): see nimetus käibib mõnes keeles erialakirjanduses kohati tänapäevani. Handid ise peavad nimetust "ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimetusi nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ehk obiugri rahvaid ühise nimetusega "jugralased".

Antropoloogiliselt esindavad handid uurali rassi, üle poole nende rassitunnustest on mongoliidsed.

Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka.

On eristatud kolme handi etnilist rühma:

• põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed),
• lõunahandid (Irtõši alamjooks, Konda, Demjanka),
• idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini).

Neil kolmel rühmal on erinev murre/keel, enesenimetus, elatusala ja materiaalne kultuur. Peale selle on etnilisi rühmi jagatud ka jõgikonniti väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks, näiteks Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi ja teised handid); need üksused on üksteisest üsna eraldatud.

• Handi-Mansimaa
• Handi keel
• Handi kirjandus
• Varesepäev
• Metsaneenetsid