Hall-Kärbsenäpp: Linnuliik kärbsenäplaste sugukonnast

Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764.

Hall-kärbsenäpp
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Kärbsenäplased Muscicapidae
Perekond	Hall-kärbsenäpp Muscicapa
Liik	Hall-kärbsenäpp
Binaarne nimetus
Muscicapa striata Pallas, 1764

Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse elavat 6 kuni 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe.

Hall-kärbsenäpp on pruunikas ja tuhakarva, rinna pealt kahvatuvalge tooniga ning vöödiline. Ka linnu pea on vöödiline. Noorematel lindudel on pruunid täpikesed pea peal ja seljal. Linnu pikkus on 14 cm, väljasirutatud tiibade ulatus 24 cm. Lind kaalub umbes 17 g.

Hall-kärbsenäpi häälitsusi kirjeldatakse kui märkamatut, lühikest, kõrge helitasemega, kilejat, ühe- või kahesilbilist häält.

Hall-kärbsenäpp sööb lendavaid putukaid, näiteks koisid, liblikaid, taolistiivalisi ja sääriksääsklasi. Kiletiivalistest sööb ta mesilasi, herilasi ja tiibadega sipelgaid. Halva ilma korral võib ta puudelt ja põõsastest otsida putuktoitu. Hall-kärbsenäpp võib sügisel süüa ka marju.

Elab kogu Euroopas ning läänepoolses Aasias kuni Mongooliani, Aafrikas Vahemere ääres. Hall-kärbsenäpp on rändlind. Talvitub Aafrikas.

Hall-kärbsenäpi peamiseks elupaigaks on hõredad puistud, sealhulgas surnuaiad, pargid, aiad. Kõige enam võib neid leida metsalagendikel putukaid püüdmas.

 

 

Hall-kärbsenäpp pesitseb Euroopas mai lõpust juuli keskpaigani. Soojemal aastal võib pesitsemine alata varem. Hall-kärbsenäpp pesitseb tavaliselt külade ja karjamaade läheduses, leht- ja okasmetsades. Ta hakkab pesitsema alates esimesest eluaastast. Pesakondi on tal kaks ning kurna suurus on 4–5 muna. Esimene hall-kärbsenäpi pesakond aitab tagada järgmise pesakonna. Kuivemal pesitsusperioodil võib kurna suurus olla tavalisest suurem. Muna on 19×14 mm suur ja kaalub 1,9 g. Hall-kärbsenäpp on üks väheseid linnuliike, kes on võimeline eristama oma kurna mune. Tänu sellele kohastumisele võib ta näiteks käomuna oma pesast välja lükata.

Euroopas on hall-kärbsenäpp arvatud mitteohustatud linnuks (LC) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt (IUCN). Sellegipoolest on uuringud näidanud, et linnu arvukus on ajavahemikul 1970–1998 teadmata põhjustel 68% vähenenud. Arvatavad põhjused on metsaraie tõttu elupaikade kaotamine ning karjamaade ja karjapidamise vähenemise tõttu toidubaasi ehk putukate vähenemine. Hall-kärbsenäpi arvukust mõjutavad ka linnupesade röövloomad, näiteks kassid ja oravad.

Hall-kärbsenäpp jõuab Eestisse aprilli lõpus ja mais. Meil pesitseb 100 000 – 200 000 paari hall-kärbsenäppe. Eestis pesitsevad linnud alustavad sügisrännet juba augustis, rännates öösiti.