Hafrsfjordi Lahing

Hafrsfjordi lahingut on peetud Norra ühendamise võtmesündmuseks. Traditsiooniliselt on lahingu toimumisajaks peetud 872. aastat. Tänapäeval on ajaloolased selle aastaarvu kahtluse alla seadnud.

Tuntuim allikas lahingu kohta on "Heimskringlas" Harald Harfageri (Harald Kaunisjuus) saaga, mis kirjutati rohkem kui 300 aastat pärast lahingu toimumist. Autor annab lahingust ilmeka ja detailse ülevaate (kuigi ajaloolased vaidlevad jätkuvalt teose ajaloolise täpsuse üle):

"Lõunast tuli uudiseid, et Hordalandi ja Rogalandi, Agderi ja Telemargi mehed kogunevad, võttes endaga kaasa laevu ja relvi. Neid juhtisid Hordalandi kuningas Eirik; Rogalandi kuningas Sulke ning tema vend jarl Sote: Agderi kuningas Kjotve Rikas, ning tema poeg Thor Haklang; ning Telemargist kaks venda, Hroald Hryg ja Had Kõva. Kui nüüd kuningas Harald sellest kuulis, siis kogus ta väed ja lasi laevad vette ning valmistus oma meestega mööda rannikut lõuna poole liikuma, kaasates inimesi erinevatest piirkondadest. Kuningas Eirik kuulis sellest ning olles kogunud kokku mehed, jätkas ta liikumist lõunasse, et kohtuda vägedega, keda ta ootas appi idast. Kõik kohtusid Jadarist põhjas ning läksid Hafersfjordi, kus kuningas Harald neid oma vägedega ootas. Algas vägev lahing - see oli pikk ja võimas; kuid viimaks saavutas kuningas Harald võidu. Lahingus langes kuningas Eirik ning kuningas Sulke koos oma venna jarl Sotega. Legendaarne sõdalane Thor Haklang oli juhtinud oma laeva vastu kuningas Haraldi oma ning toimus meeleheitlik rünnak kuni Thor Haklang langes ning kogu tema laev tühjendati meestest. Seejärel pages kuningas Kjotve eemal olevale väiksele saarele. Peale seda põgenesid ka kõik tema mehed, mõned laevadega, mõned maismaale; ning ülejäänud jooksid lõuna poole üle Jadarimaa."

Väike saar, kuhu kuningas Kjotve põgenes, on tõenäoliselt Ytraberget, kus olid mõned mahajäetud kaitserajatised.

Lahingu traditsiooniline toimumise aasta (872) on 19. sajandi leiutis. Lahingu täpne aasta ei ole teada, eelkõige allikate vähesuse tõttu ja sellepärast, et sel ajal ei tuntud kristlikku kalendrit. Saagade ajaarvamine toimus möödunud talvede lugemise abil. 1830. aastatel luges ajaloolane Keyser aastaid tagasisuunas alates Svolderi merelahingust, mida on kirjeldatud "Heimskringlas", ning sai aastaks 872. Keyseri dateering sai üldtuntuks ajaloolase P. A. Munchi teoste kaudu ja kuna sel ajal vastuväited puudusid, siis valiti see aastaarv, et tähistada Norra riigi ühinemise tuhandendat aastapäeva 1872. aastal. Ajaloolane Halvdan Koht kasutas sama meetodit 1920. aastatel, kuid oli saagade vastu kriitilisem ja dateeris lahingu 900. aastasse. 1970. aastatel paigutas Islandi ajaloolane Ólafia Einarsdóttir lahingu aastavahemikku 870–875.

1983. aastal püstitati Hafrsjordis Møllebuktas lahingu mälestuseks pronksist monument ja tuntud orientiir "Mõõgad kivis" ("Sverd i Fjell"). Kolm umbes kümnemeetrist mõõka tähistavad kolme lahingupoolt. Neist suurim, kuningakrooni meenutava käepidemega relv sümboliseerib võidutsenud kuningat. Monument tähistab ka rahu, sest kolm mõõka on mäes kinni ja neid ei kasutata enam kunagi.