Hülglased
Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2008) |
| Hülglased | |
|---|---|
 Randal (Phoca vitulina) | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Imetajad Mammalia |
| Selts | Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond | Hülglased Phocidae Linnaeus, 1758 |
Hülglasi on eri andmetel 18 või 19 liiki. Omal ajal tuntud muistendi järgi olevat hülged tekkinud Punasesse merre uppunud vaarao rahva järeltulijatest.
Hülglased elavad polaar- ja parasvöötme meredes, enamasti ranniku lähedal. Samuti leidub neid mõnes järves (näiteks Baikali järves). Nad elavad väikestes rühmades. Paaritumise ajal ja suve keskel ühinevad hülglased suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).
Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg.
Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava.
Hülglased söövad kalu ja veeselgrootuid. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile lihtne saak, lõhuvad nad sageli kalurite võrke.
Kui meri on jäätunud, teevad hülglased jäässe nn rindauke, mille kaudu saab hingata ja jää peale tulla. Hülglased poegivad märtsis jääle või rannale.
Hülglaste häälitsused sarnanevad haukumise või möirgamisega.
Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi. Sattudes rannal või jääserval näiliselt üksi jäänud hülgepojale, ei tohiks teda mingil juhul koju kaasa tuua, sest emasloom on ilmselt kuskil läheduses varjul, ent asjatundmatu inimese hoole all poeg tõenäoliselt hukkub.
Eesti hülged
Eestis elab kolme liiki hülglasi:
- Hallhüljes (Halichoerus grypus)
- Kuni 2,6 meetrit pikk, kaal kuni 300 kilogrammi. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik); paljuneb aeglaselt ja on väga tundlik juba väikeste saasteainete koguste suhtes; on maailma punases raamatus.
- Randal (Phoca vitulina)
- Eestis haruldane, mujal kohati väga tavaline
- Viigerhüljes (Pusa hispida)
- Umbes 1,5 meetrit pikk, kõige levinum Eestis. Rannarahvas kutsub teda ka karvakalaks.
Hülgeperekonnad ja -liigid
| Pilt | Perekond | Liigid |
|---|---|---|
 | Monachus Fleming, 1822 |
|
 | Neomonachus Slater & Helgen, 2014 |
|
.jpg) | Mirounga Gray, 1827 |
|
 | Ommatophoca Gray, 1844 |
|
.jpg) | Lobodon Gray, 1844 |
|
 | Hydrurga Gistel, 1848 |
|
.jpg) | Leptonychotes Gill, 1872 |
|
 | Cystophora Nilsson, 1820 |
|
.jpg) | Erignathus Gill, 1866 |
|
 | Phoca Linnaeus, 1758 |
|
 | Pusa Scopoli, 1771 |
|
.jpg) | Pagophilus Gray, 1844 |
|
_(cropped).jpg) | Histriophoca Gill, 1873 |
|
 | Halichoerus Nilsson, 1820 |
|
Vaata ka
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Hüljes |
Kirjandus
- Jüssi, M. 2008. Soojad talved on hüljestele saatuslikud. Eesti Loodus 12: 14–20.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hülglased, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.