Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades (nimetatud ka hüdroelektrienergiaks).
Tüüpiline hüdroelektrijaam on kolmest osast koosnev süsteem:
Vesi, mis voolab läbi paisu, paneb pöörlema turbiini. Turbiini pöörlemine paneb tööle generaatori, mis hakkab tootma elektrit.
Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd.
Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam.
Tervest Maal kasutatavast energiast annab hüdroenergia 16%. Taastuvate energiate seast annab hüdroenergia 71%.
Energia allikas, voolav vesi, on tasuta.
Hüdroenergiajaamad tulevad toime suure nõudlusega.
Hüdroenergia on taastuvenergia.
Paisud häirivad jõe ökosüsteemi.
Maakasutus on suur.
Hüdroenergiat tunti Mesopotaamias ja Vanas Egiptuses, kus niisutust kasutati juba 7. aastatuhandel eKr ja veekella ehk klepsüdrat 2. aastatuhande algul eKr.
Vanas Roomas kasutati saeveskeid vilja jahvatamiseks ning puidu ja kivi saagimiseks. Samal ajal Hiinas olnud Hani riigis kasutati vesiveskeid samuti laialdaselt, näiteks vee pumpamiseks niisutuskanaleisse.
Alates 20. sajandi algusest kasutatakse terminit peaaegu eranditult hüdroenergeetikas. Ülekandeliinide rajamine võimaldas elektrit kasutama hakata tootmise kohast eemal.
Eestis.
August Velner eesti tehnikateadlane, oli Eesti hüdroenergeetika rajaja 1921. aastal.
Uuemal ajal Eestis
1997. aastal valmis Harald-Adam Velneril koostöös Kalmari projekteerimisbürooga uurimus, mille eesmärk oli hinnata võimalike hüdroelektrijaamade taastamise tehnilis-majanduslikke aspekte. Töö tõestas, et enamiku Eestis taastamist väärivate hüdroelektrijaamade tasuvusaeg on soodne, ei ületanud 8/10 aastat. AS Eesti Energia taastaski seejärel Jägala jõel Linnamäe HEJ ja Keila-Joa ajaloolise jaama Keila jõel ning erakapitali, Soome Keskkonnaministeeriumi ja NOPEF-i toel taastati Kamari HEJ Põltsamaa jõel.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hüdroenergia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.