Guido Mamberg

september">4. september 1895 Kaalepi mõis, Albu vald, Järvamaa – 3. oktoober 1954 Tallinn) oli Eesti esimene kutseline kunstnik-tarbegraafik, kujundaja-illustraator, üks reklaamkunsti pioneere, eesti kunstilise reklaami rajaja ja silmapaistev viljeleja ning Eesti iseseisva plakatikunsti isa.

Guido Mamberg oli üks viljakamaid ja tunnustatumaid plakatimeistreid Teise maailmasõja eelsel perioodil. Ta kujunes üheks peamiseks suunajaks nii plakatikunstis kui ka raamatu- ja rakendusgraafikas ja võttis edukalt osa rahvusvahelistest plakatinäitustest.

Guido Mamberg oli Eesti Reklaami Klubi asutajaliige, aastatel 1924–1940 Eesti Kunstnikkude Liidu, 1940–1941 Eesti NSV Kunstnike Kooperatiivi ja 1944–1950 Eesti NSV Kunstnike Liidu liige, samuti mitme rahvusvahelise tarbegraafika seltsi liige.

Guido Mamberg sündis 4. septembril 1895 Järvamaal, Albu vallas, kasvas üles Paides, kus tema isa Johannes Mamberg oli tuntud tisler, arhitekt ja ehitusmeister. Hea joonistamisoskuse päris kunstnik oma isalt, kes koostas ise kõik oma ehitusplaanid ja -joonised. Guido Mamberg käis koolis Paides, seal omandas ta ka kunsti alghariduse. Hiljem täiendas ta oma kunstiharidust Eesti Kunstiseltsi graafikakursustel Tallinnas. Aastatel 1908–1915 Eestis sooritatud õpingute järel (lõpetas 1915. aastal Tallinna Reaalkooli) tundsidki paljud kirjandussõbrad Mambergi asjatundliku raamatukaante kujundajana. Esimesest maailmasõjast võttis Mamberg osa ohvitserina sõdides Venemaal, Soomes ja Rumeenias. Pärast sõda täiendas ta end aastatel 1919–1923 Taanis vabakuulajana Kopenhaageni Kunstide Akadeemias ning osales reklaami- ja kaubandusgraafika kursustel. Seejärel tegutses ta alates aastast 1923 Tallinnas vabakunstnikuna ja keskendus reklaamile.

Guido Mamberg töötas kujundus- ja reklaamgraafika valdkonnas sisuliselt kuni surmani 1954. aastal.

Noore mehena suhteliselt vähekogenud ent trenditeadlik ja oskuslik Guido Mamberg alustas oma loomingulist tegevust juba õpingute kõrval 1913. aastal, luues teoseid, mida peeti graafilises disainis uueks sõnaks. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga kaasnenud reklaami ja eriti plakatite vähese nõudlusega saavutas Mamberg enesekindla vabakutselise rakendusgraafikuna kunstilise plakati ja kunsttrüki alal loomingu kõrgtaseme, mis tõi kaasa läbimurde rahvusvahelisel areenil. Ta organiseeris ja võttis oma loomingu eksponeerimisega osa reklaamplakati ja tarbegraafika näitustest kodu- ja välismaal: 1927. aastal ta osales plakatinäitusel Antwerpenis ja Budapestis ning järgmistel aastatel Viinis, Barcelonas, Münchenis, 1930. aastal Londonis ja 1931. a. Johannesburgis jne.

Mamberg tegi koostööd nii kaubandus- ja tööstusettevõtete kui ka omaaegsete riiklike organisatsioonidega, oli tööstus- ja põllumajandusnäituste kujundaja ja peakunstnik. Tema loomingu hulka kuuluvad pakendi- ja firmagraafika, firmastiilsed kaubamärgid ja pakendite etiketid ning mitmed seeriatoodete kujundused, mida iseloomustab ühtne kujunduslik lähenemine näiteks konservide etikettide, pakendikujunduste ning reklaamplakatite puhul loodud kaubamärkidele. Ta lõi reklaammarke, reklaami- ja turismiplakateid ja -trükiseid, auaadresse, diplomeid, ajalehekuulutusi; raamatute, kalendrite, ajalehtede kujundusi. Samuti oli ta tegev valgusreklaami, vaateakende ja kongresside dekoratsiooni ja kujunduste alal. Mambergi natuuritruu laad erines teistest tolle aja rakendusgraafilistest töödest sellegi poolest, et mitmed tema tuntumad tööd olid mustal taustal.

Mamberg oli eriharidusega reklaamispetsialistina tegutsedes üheks peamiseks suunajaks nii plakatikunsti kui ka rakendusgraafika vallas kuni 1940. aastani.

Pärast juunipööret ja Eesti annekteerimist 1940. aasta augustis oli ta sunnitud oma töö jätkamiseks lülituma ümber Nõukogude Liidu stalinistlikku propagandamaailma. Mamberg tegi seda hämmastava sujuvuse ja professionaalsusega, luues erinevaid projektilahendusi nõukogude ideoloogiale omaste väljendusvahendite abil. Sel viisil jätkas ta tegutsemist kunstnikuna ning rakendas oma iseseisva töö oskusi ja teadmisi rohkem kui 50 ajalehes ja ajakirjas, tehes nii esilehed ja -kaaned kui ka siseillustratsioonid, mis kõnelesid heast maitsest ja asjatundlikkusest. Tema kunstilist nõuannet ja tööd kasutasid Eesti NSV juhtivamad ajalehed.

Mambergi erakogust (reklaamtrükised, plakatid ja etiketid) sai alguse Eesti Kunstimuuseumi kõige noorem, aastal 2001 moodustatud graafilise disaini kogu.

• "Valitud eesti rahvalaulud koolidele". Andrus Saareste. Kujundanud Guido Mamberg. Valitud eesti rahvalaulud koolidele. Rahvaülikool 1919.
• "Eesti rahwalaulud". Koostanud Matthias Johann Eisen. Illustratsioonid G. Mamberg. 1919.
• "Kawala Hansu ja Wanapagana lugu". Matthias Johann Eisen. Kujundanud Guido Mamberg ja Hans Möldermann. 1920.
• "Reinuwader Rebane". Elajate-muinasjutt inimeste elust. Johann Wolfgang von Goethe. Saksa keelest tõlkinud Eduard Bornhöhe (pseud., kodanikunimi: Eduard Brunberg). Illustraator: Guido Mamberg. Pihlaka raamatukaupluse kirjastus. Tallinn, 1920.
• "Muusika algõpetus". Konservatooriumi muusika algõpetuse klassi õppekavale vastavalt kokku seatud. Anton Kasemets. Kujundanud Guido Mamberg. Rahvaülikool 1919/1921.
• "Õitsituled; koguteos 2". Paul Olak, Harald Vellner, Karl Kesa, Evald Jalak, Hans Laanest. Kujundajad: Sergei Slastnikov, Richard Kivit, Peet Aren, Nikolai Triik, Gori, Paul Liivak, Guido Mamberg, Felix Randel. Eesti Ajakirjanikkude Ühing, Eesti Ajakirjanike Liit, trükikoda Vaba Maa, trükikoda (Tallinn) Ühiselu. 1923.
• "Päivila Synnöve". Novell. Bjørnstjerne Bjørnson. Norra keelest tõlkinud August Herms. Kujundanud Guido Mamberg. 7. raamat sarjast Elu lugemisvara. Elu 1926.
• "Kolm jutustust". Rudolf de Haas, Arthur Heye ja Jack London. Tõlkinud Marta Sillaots ja Otto Treu. Kujundanud Guido Mamberg. 9. raamat sarjast Elu lugemisvara. Elu 1926.
• "Geniaalne narr". Humoristlik romaan. Mór Jókai. Ungari keelest tõlkinud August Herms. Kujundanud Guido Mamberg. Elu 1927.
• "Tapakirve aastal". Romaan. Victor Hugo. Prantsuse keelest tõlkinud August Herms. Kujundanud Guido Mamberg. 189-leheküljeline taskuformaadis ja kõvas köites raamat. Elu 1927.
• "Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918". (1. osa) 1. Eesti Polk. 1930.
• "Erakondadeta ühiskonna poole". Eesti kui korporatiivne riik. Autor Juhan Vilms. 1933.
• "Fotograafia õpperaamat". Johannes Parikas ja Peeter Parikas. Neljas ümbertöötatud trükk 139 pildiga ja 321-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat. 1936.
• "Juust rahvatoiduna". Sarjast "Õisu Piimandusinstituudi väljaanne". Õisu Piimandusinstituut. 1939.
• Tellisehituse käsiraamat. Koostanud Arvo Veski. Kujundanud Guido Mamberg. Ehituskivi 1939.
• "Kanakasvatus talus". Ruut Paglant, Erich Priks ja Hermann Talts. Illustratsioonid Ferdinand Liiv ja Guido Mamberg. Põllutöökoda 1940.
• "Kanakasvatus talus". Ruut Paglant, Erich Priks ja Hermann Talts. Illustratsioonid Aleks Kivinukk, Jaagup Linnakivi, Guido Mamberg ja August Volberg. Agronoom 1942.
• "Reval". Raamat annab ülevaate Tallinna ajaloost ja vanalinna eri piirkondadest – Niguliste kiriku ümbrusest, turuplatsist koos Raekojaga, Oleviste kiriku ümbrusest, Toompeast ja linnalähedastest vaatamisväärsustest Pirital. Raamatule on lisatud vanalinna kaart, illustreeritud fotodega. (saksakeelne tutvustus: Ein Wegweiser durch die Stadt und ihre Kunststätten. Mit 10 Abbildungen, mehreren Plänen der Stadt und Umgebung und einem Verzeichnis der wichtigsten Dienstellen). Koostanud Niels von Holst. Illustratsioonid Guido Mamberg. 29-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites brošüür (saksa keeles). Deutsche Buchhandlung 1942.