Gruusia Demokraatlik Vabariik

mai">26. maist 1918 kuni okupeerimiseni Punaarmee poolt 25. veebruaril 1921.

Gruusia demokraatlik vabariik საქართველოს დემოკრატიული რესპუბლიკა 1918–1921
Gruusia Demokraatliku Vabariigi lipp Gruusia Demokraatliku Vabariigi vapp
Riigi asukoht
Valitsusvorm	Vabariik
Eesistuja	Noe Ramišvili (1918) Noe Žordania (1918-1921)
Pealinn	Thbilisi
Religioon	Gruusia õigeusk
Pindala	107 600 km²
Rahvaarv	2 500 000 (1919)
Rahaühik	Gruusia maneti
Hümn	Dideba zetsith kurtheuls
Eelnev Järgnev Ülekaukaasialine demokraatlik föderatiivne vabariik Gruusia NSV ( Nõukogude Liidu osa) Türgi vabariik

Veebruaris 1917 toimus konverents Gruusia tuleviku kohta. Selle organiseeris professor Mihhail Tsereteli, Gruusia Komitee liige 1914–1918. Seal loodi rahvakogu: kolonel David Vatšnadze (valiti 1919 parlamendi liikmeks), kindral Joseb Gedevanišvili, Mihhail Tsereteli (1918–1920 Gruusia esindaja Norras) ja menševike juht Noe Žordania (1918–1921 valitsusjuht), Jevgeni Gegetškori (1917–1918 Transkaukaasia komissariaadi juht ja 1918–1921 välisminister) ja Meliton Kartsivadze (valiti 1919 parlamendi liikmeks). Nemad seadsid sihiks luua iseseisev Gruusia.

1917 taastati Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik.

22. mail 1918 valiti uus rahvakogu(Asutav Kogu): Zurab Avališvili, Noe Žordania, Akaki Tšenkeli (menševik), Niko Nikoladze ja Petre Surguladze. Pärast seda koostas Avališvili deklaratsiooni iseseisvast Gruusia riigist. Selle kuulutas rahvakogu välja 26. mail 1918.

Esimese parlamendi moodustasid menševikud, sotsföderaalid, Rahva-Demokraatlik Partei ja esseerid. Valitsust asusid juhtima menševikud.

Esimese rahvakogu ehk Gruusia valitsuse juht oli Noe Ramišvili, 26. maist kuni 24. juunini 1918, pärast teda valiti valitsusjuhiks Rahvakogu 3. istungil peaministriks Noe Žordania, kes tegutses valitsusjuhina 24. juunist 1918 kuni 25. veebruarini 1921, s.o ka pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja valitsuse evakueerimist Bathumisse kuni 17. märtsini 1921.

Valiti ka uus rahvakogu (Asutav Kogu) juht (eelmine oli Žordania): menševik Karlo Tšeidze. Aseesimeheks sai professor Ekvtime Takaišvili, üks Rahva-Demokraatliku Partei liidritest. Loodi mitmeparteisüsteem. Rahvakogus oli 130 liiget.

1918–1920 möödus Gruusias rahulikult. 1919 valiti uus parlament. 1918 loodi armee, võeti vastu haridusseadus ja akt Abhaasia rahvakogu kohta ning riigikeeleks kuulutati gruusia keel. 1919 võeti vastu kodanikuseadus. 1920 sõlmiti Venemaa ja Gruusia vahel rahu, mille kohaselt legaliseeriti Gruusia bolševikud.

Gruusia Demokraatlikku Vabariiki tunnustasid de jure Rumeenia (1919), Argentina (1920), Saksamaa (1918), Türgi (1918), Belgia (1919), Suurbritannia (1921), Prantsusmaa (1921), Jaapan (1921), Itaalia (1921), Poola (1920), Tšehhoslovakkia (1920), Venemaa (1920) ja Antant (27. jaanuaril 1921).

21. veebruaril 1921 kinnitas parlament Gruusia DV põhiseaduse.

1919–1920 toimus Vene kodusõjas murrang: bolševikud haarasid initsiatiivi. Veebruaris 1921 toimus Vene SFNV invasioon Suhhumisse, sealt Bathumisse ja Tbilisisse. 25. veebruaril langes Tbilisi ja valitsus läks eksiili, kus valitsus tegi tööd kuni 1954. aastani. Moodustati Gruusia NSV, mis liideti Taga-Kaukaasia SFNVsse. Ametlikult Gruusia ei kapituleerunud.

1924. aastani jätkus sissisõda kindralite Kote Abhazi ja Nestor Gardaphadze ning koloneli Kakutsa Tšolokašvili juhtimisel. 1924 toimus väike Augustimäss, mis kohe summutati.

1990 võitsid Gruusia NSV Ülemnõukogu valimised Zviad Gamsahhurdia toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. 9. aprillil 1991 andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik ja samal päeval seda tehtigi.

• Gruusia NSV
• Gruusia
• Mägilaste Vabariik
• Augustimäss