Giuseppe Ungaretti: Itaalia luuletaja

veebruar 1888 Aleksandria – 2. juuni 1970 Milano) oli itaalia modernistlik luuletaja, ajakirjanik, esseist, kriitik ja õppejõud. Ta oli hermetismi tuntumaid esindajaid ja üks juhtivaid 20. sajandi Itaalia kirjanikke. Ta sai mõjutusi sümbolismist ja oli mõnda aega futurismi pooldaja.

1912. aastal läks ta õppima Pariisi ülikooli, kus ta sai tuttavaks paljude kirjanike ja kunstnikega (Apollinaire, Max Jacob, André Derain, Picasso, Georges Braque, Charles Péguy, Henri Bergson). Esimese maailmasõja ajal astus ta sõjaväkke ja hakkas irredentistiks. Ungaretti debüteeris luuletajana kaevikusõja ajal. 1919 ilmus tema üks tuntumaid luulekogusid "Allegria di naufragi", mis sisaldab luuletusi aastatest 1914–1919. Tema lühimad luuletused on ainult üherealised, osas luuletustest puudub näiteks öeldis, mis on tavapäraselt tervikliku lause tarvilikuks tuumaks.

Sõdadevahelisel ajal tegi Ungaretti koostööd Benito Mussoliniga ja astus 1921. aastal fašistliku parteisse. Ta oli ajalehtede Il Popolo d'Italia ja La Gazzetta del Popolo korrespondent. Mõnda aega oli ta seotud dadaistidega. Ta elas mõned aastad Brasiilias ning õpetas itaalia kirjandust São Paulo ülikoolis. Teise maailmasõja ajal läks ta tagasi Itaaliasse ning töötas Rooma ülikoolis.

Ungaretti tõlkis itaalia keelde William Blake'i, Jean Racine'i ja William Shakespeare'i luulet.

1970. aastal pälvis ta esimesena Neustadti kirjandusauhinna.

Eesti keeles on Ungaretti luuletusi ilmunud Ivar Grünthali tõlkes Manas 4/1961, lk 259; Malle Talveti ja Ain Kaalepi tõlkes Loomingus 2/1988, lk 212-215; Kalju Kruusa tõlkes Loomingus 6/2000, lk 834-836; Märt Väljataga tõlkes Vikerkaares 5-6/2001, koos teiste luuletajatega ja saatesõnaga lk 2-19 ja 10–11/2018, lk 1 ning luuleajakirjas Ninniku (Märt Väljataga, Kalju Kruusa, Lauri Kitsniku ja Evelin A. Västriku tõlkes)

• "II porto sepolto", Udine, Stabilimento tipografico friulano, dicembre 1916; La Spezia, Stamperia Apuana, 1923.
• "Natale", Napoli, 1916.
• "La guerre. Une poésie", Paris, Etablissements lux, 1919.
• "Allegria di naufragi", Firenze, Vallecchi, 1919.
• "L'allegria", Milano, Preda, 1931.
• "Sentimento del Tempo", Firenze, Vallecchi, 1933.
• "Poesie disperse", Milano, A. Mondadori, 1945. [1915-1927]
• "La guerra", I edizione italiana, Milano, 1947.
• "Il dolore. 1937-1946", Milano, A. Mondadori, 1947.
• "Derniers Jours. 1919", Milano, Garzanti, 1947.
• "La terra promessa. Frammenti", Milano, A. Mondadori, 1950.
• "Gridasti soffoco...", Milano, Edizioni Fiumara, 1951.
• "Un grido e paesaggi", Milano, Schwarz, 1952.
• "Les cinq livres", texte français établi par l'Auteur et Jean Lescure, Paris, Les éditions de minuit, 1953.
• "Il taccuino del vecchio", Milano, A. Mondadori, 1960.
• "Dialogo, con Bruna Bianco", Milano, Fògola, 1968.