Fuerteventura

Suurimas asulas Puerto del Rosarios on üle 28 000 elaniku. 2003. aastal elas saarel 75 000 inimest. 2018. aastal oli elanike arv 113 275 ja 2020. aastal 119 732.

 

Fuerteventura asub Aafrika mandrist 105 km kaugusel. Lähim punkt Aafrikas on Maroko edelaotsas olev Juby neem, millel asub Tarlaya linn. Ka Lääne-Sahara ei jää sealt kaugele. Fuerteventura on omakorda Aafrikale lähim koht Kanaaridel ja seetõttu paadipõgenike sagedane sihtkoht.

Fuerteventurast läände jääb Gran Canaria ja kirdesse Lanzarote. Fuerteventura ja Lanzarote vahelises väinas on tilluke Lobose saar.

Saare pindala on 1730 km². Saar on mägine. Selle edelaosas on 807 meetri kõrgune Jandía mägi ja keskel 724 meetri kõrgune Betancuria mägi. Saare edelatipuks on Jandía neem.

Saare ida- ja kaguserva mööda kulgeb maantee, mis ühendab saare suuremaid asulaid: saare kirdetipus Corralejo, idaservas Puerto del Rosario, kaguservas Gran Tarajali ja lõunatipus Morro Jable.

Fuerteventura kliima on kuiv ja troopiline.

Saare esimesed asukad tulid Aafrikast. Nad elasid koobastes ja pooleldi maa-alustes elamutes, millest mõned on avastatud ja välja kaevatud. Neist on leitud algelisi tööriistu ja keraamikat.

11. sajandil eKr saabusid Fuerteventurale ja Lanzarotele ümberasujad Foiniikiast. Homeros mainis "Odüsseias" Kanaari saari Õnnelike Saarte nime all. Antiikajal oli saar tuntud Planaria nime all, sest oli teistest suurtest Kanaari saartest pisut madalam.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fuerteventura

• Fuerteventura koduleht
• Fuerteventura kodulehelt