Francesco Landini

1325/1335 – 2. september 1397) oli itaalia helilooja, organist, laulja, luuletaja, muusikateoreetik ja pillimeister. Ta oli trecento-ajastu suurkuju.

Landini sündis arvatavasti Firenzes. Tema isa Jacopo del Casentino oli tunnustatud maaler Giotto di Bondone koolkonnast. Lapsena põetud rõugete tõttu oli Francesco kogu elu pime, kuid see ei takistanud teda muusikaga tegelemast. Ta õppis mängima mitut instrumeni (muuhulgas lautot), aga ka laulma, luuletama ja komponeerima. 1361. aastal asus ta tööle organistina Santa Trinità Florentine'i kloostrisse ja 1365 San Lorenzo kirikusse. Viimasesse on ta ka maetud.

Francesco Landini on itaalia trecento-koolkonna tähtsaim esindaja. Tema looming oli peaaegu täielikult ilmalik. On küll andmeid ka tema vaimulike teoste kohta, kuid ühtegi nendest pole säilinud. Meieni on temalt jõudnud 154 teost: enamikus kahe- ja kolmehäälsed ballata'd ja mõned madrigalid. Oletatavasti kirjutas ta oma lauludele ise tekstid.