Faasantuvi: Linnuliik tuvilaste sugukonnast

Ta on perekonna Otidiphaps ja alamsugukonna Otidiphabinae ainus liik.

Faasantuvi
Otidiphaps nobilis aruensis Bristoli loomaaias
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Tuvilised Columbiformes
Sugukond	Tuvilased Columbidae
Perekond	Otidiphaps Gould, 1870
Liik	Faasantuvi
Binaarne nimetus
Otidiphaps nobilis Gould, 1870

Faasantuvi on levinud Uus-Guineal ja selle lähisaarte vihmametsades. Ta elab enamasti künklikul ja kergelt mägisel maastikul.

Faasantuvi sugulus teiste tuvilastega on ebaselge. Ta eraldatakse omaette alamsugukonda. Tema teaduslik nimetus viitab sarnasusele traplastega (Otidae). Nii välimuse kui ka kohastumise poolest maapinnal elamiseks sarnaneb ta faasanitega (külgedelt kokkusurutud saba, ümarad tiivad). Kuna Uus-Guineal elab faasanlastest ainult 3 liiki vutte, täidab faasantuvi seal nurmkanade ja väikeste faasanite ökoloogilist nišši, aga kroontuvi täidab suurte faasanite, metsislaste ja kalkunite ökoloogilist nišši.

Faasantuvisid on neli alamliiki, mis erinevad üksteisest peamiselt väikese tuti olemasolu või puudumise ja kukla värvuse järgi. Kaks tuntuimat alamliiki on roheka kuklaga O. n. nobilis Uus-Guinea lääneosas ja valge kuklaga O. n. aruensis Indoneesiale kuuluvatel Aru saartel. Ülejäänud kaks alamliiki on halli kuklaga O. n. cervicalis Uus-Guinea idaosas ja musta kuklaga O. n. insularis Fergussoni saarel. Faasantuvi elab kuni 1600 m kõrgusel merepinnast.

Faasantuvi on kuni 50 cm pikk ja kaalub umbes pool kilo. Faasantuvi sulestik on üldiselt must ning läigib lillakalt või rohekalt. Tiivad on kastanpruunid, nokk ja silmad on punased, jalad kollased. Pea näeb välja nagu tüüpilisel tuvil. Sabasulgi on 20–22. Sugulist dimorfismi ei esine.

Faasantuvi on väga peiduline lind, ta sööb seemneid ja mahalangenud puuvilju, samuti putukaid ja nende vastseid. Ta lendab väga harva. Laulu kirjeldatakse fraasiga "k-o-o-o-o". Faasantuvi pesitseb üksi või paarina. Pesa rajab ta puude ja põõsaste alla maapinnale või nende alumistele okstele, valmistades selle peentest raagudest, ja muneb ainult ühe kreemikasvalge muna, mida haub 23–26 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 28–30 päeva vanuselt.

Faasantuvi ei peeta ohustatuks, kuigi ta on mõnel pool paiguti välja surnud. Kuna ta on ürgmetsade liik ja ainulaadse välimusega, vajab ta uurimist.

Inimesed faasantuvisid üldjuhul ei kasvata, sest lind armastab väga palavat ja niisket kliimat. Siiski peetakse teda mitme loomaaia troopikamajas.